Tuli minna üle pensionisüsteemile, mis lisaks riiklikule pensionile toob sisse ka erapensionid ehk siis kohustuse inimesel endal oma tuleviku tarbeks raha kõrvale panna. Erinevaid pensionisüsteeme uurides ja arvutades jõuti kolmesambalise pensionisüsteemini, kehtestati teine sammas sissemaksete jaotusega 2% + 4%. Kogumispensioni süsteem rakendus 2002. aasta kevadel ja esimesed sissemaksed tehti 2002. aasta suvel.
Rahandusministeerium, maksuamet ja kogu finantssektor töötas üheskoos selle nimel, et kogumispensioni reform saaks tehtud. Mitte niisama tehtud, vaid professionaalselt, õigeks ajaks, võimalikult väikeste kuludega.
Kogumispensioni süsteemi ülesehitamine ja pidamine oli siis ja on nüüd erasektori õlul. Riigi kulu on olnud avalikkuse teavitamine, järelevalve ja esimeste sissemakseavalduste hüvitamine.
Eesti kogumispensioni süsteem on olnud eeskujuks paljudele riikidele. Väga vähesed teavad, et Armeenia on paljude teiste riikide pensionisüsteemide hulgast valinud välja just Eesti süsteemi. 2010. aasta 1. jaanuaril rakendub Armeenias kogumispension, mida aitavad üles ehitada Eesti eksperdid. Küsimustele, et kas lahendame selle kogumispensioni detaili nii või teisiti, vastavad armeenlased enamasti - teeme nii nagu Eestis.
Kui nüüd vaadata valitsuse otsust kirjeldatu valguses, on muutuste mõju veelgi suurem. Lisaks kohalikule usaldamatusele hakkab selline otsus kõigutama Eesti kogumispensioni süsteemi mainet maailmas. Kuidas teiste riikide valitsused saavad müüa Eesti kogemust ja edu oma riigi kodanikele, kui Eesti valitsus seda nii ühepoolselt ja napisõnaliselt järsku muudab? Miks peaksid inimesed neis riikides sellega kaasa tulema?
Igal otsusel on oma tagajärjed ja hind. Kogumispensioni süsteemi muutmisel sealhulgas. Maksete peatamine tekitab süsteemi osalistele suuri küsimärke. See paneb erasektorile täiendava koormuse kogumispensioni infrastruktuuri pidamisel ja teenindamisel. Era- ja avaliku sektori eeskujuliku koostöö näide muutub vähem eeskujulikuks ja Eesti kogumispensioni süsteemi maine hakkab mõranema.
Kõik see on allaneelatav, kui sissemaksete peatamise otsus tehakse samasuguse põhjalikkusega, nagu süsteem loodi. Kui otsust põhjendatakse kõigile osalistele ja on teada, mis saab edasi. Kui kogumispension on Eesti kaubamärk, võiks seda ju pigem tugevdada. Ja lapsele võiks selgitada, millal ta saab oma jalgratta.
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.