Keskpanga poliitika osakonna juhataja Ülo
Kaasiku sõnul on neil vaja reserve igaks juhuks halvemateks aegadeks hoida.
Majandusteadlane ja õppejõud Andres Arrak soovitas oma arvamuses Äripäevale, et Eesti Pank võiks kogu möödunud aastal teenitud 1,2 miljardilise kasumi riigieelarvesse anda, sest Eestil oleks seda praegu hädasti vaja.
Eile ei olnud Kaasik valmis rääkima Reporterile antud intervjuus, kas ja kui palju annab pank tulust riigieelarvesse.
«Eesti Pangal on oma reservid olemas, mis praegu on ümmarguselt 6 miljardit krooni. Neid reserve on vaja eelkõige selleks, et tõsta Eesti krooni usaldusväärsust ja kindlustada finantsstabiilsust. Meil on igaks juhuks vaja ka oma reserve hoida,» märkis Kaasik napisõnaliselt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Osa 20 miljardist kroonist jätaks reservi,
kuid teise osa suunaks infrastruktuuri ja energiasse, sõnas ettevõtja Olle Horm
vastates Äripäeva küsimusele, mida teha euro tulekul Eesti Pangast vabanevate
miljarditega
Eesti Pank võiks kogu möödunud aastal
teenitud 1,2 miljardilise kasumi riigieelarvesse anda, Eestil oleks seda
praegu hädasti vaja, ütles majandusteadlane ja õppejõud Andres Arrak.
Mingi osa euro tulekul vabanevatest
reservi-miljarditest peaks tänasel päeval paigutama just töötute kaasamisele
tööprotsessidesse, leidis Viking Line Eesti tegevjuht Inno Borodenko.
Eesti Panga üle 40 miljardi kroonine reserv
võib euroga liitumise järel liiga suureks osutuda. Miljardite kroonide võrra
liiga suureks. Lähemad aastad näitavad, kui suur osa sellest riigikassat täidab.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.