Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Olev Raju: prognoos tegelikkusest kaugel
Tartu Ülikooli majandusteooria professor
Olev Raju ütles Kuku raadio hommikuprogrammis, et rahandusministeeriumi kevadine
majandusprognoos on ebatäpne.
"Sest juba aastaid on kasutatud prognoosi koostamiseks meetodeid, mis eeldavad tasakaalus turgu, mida Eestis ei ole," põhjendas ta.
Raju sõnul on ta kasutanud mitmeid meetodeid, mis on andnud selle aasta majanduslanguseks erinevaid tulemusi.
Kõige positiivsem meetod andis majanduslanguseks veidi üle 10 protsendi. Kui aga kasutada töötute arvu meetodit, siis võib majanduslanguseks aasta lõpus olla ka 20 protsenti.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Jürgen
Ligi hinnangul on rahandusministeeriumi prognoositud majanduslangus 8,5% üsna
optimistlik ning tõenäoliselt pole teisest negatiivsest lisaeelarvest pääsu.
Akadeemik Mihhail Bronštein ja instituudi
ECOMEN rektor Hanon Barabaner usuvad, et rahandusministeeriumi majandusprognoos
võib täituda vaid juhul, kui kiiremas korras töötatakse välja ja viiakse
ellu kriisiprogramm.
Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp
tunnistas enne kevadise majandusprognoosi avalikustamist, et Eesti riigieelarve
defitsiit on euroga liitumiseks vajaliku Maastrichti kriteeriumi serva peal.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.