Jürgen Ligi: optimistlik prognoos lisaeelarvest ei päästa

Ligi kordas ka varem enda poolt öeldut, et sundsäästmine pole praegustes oludes kõige targem – majanduse probleem kogu maailmas on see, et ühed kardavad tarbida ja säästavad majanduse püsimiseks liiga järsult vähem, teistel aga polegi, mida veel halvemateks olukordadeks säästa. Seetõttu tuleb tema sõnul tõsiselt rääkida ka pensioni teisest sambast.

Maksupoliitika jätaks Ligi põhimõtteliselt puutumata. "Maksupoliitika peab jääma stabiilseks, ideed seda muuta on olnud seni ainult halvad," nentis ta. Samas rõhutas rahanduskomisjoni esimees, et eelarve paindlikkus ja sotsiaalkulude sihipärasus on kindlasti käsitlemist vajavad probleemid, seda järgmise aasta ja eelarve kontekstis.

Varasemast teravamalt on Ligi sõnul vaja keskenduda Maastrichti kriteeriumide täitmisele ja võtta euro üle esimesel võimalusel. "See tõmbab joone meie ja lõdva rahandusega riikide vahele, julgustab investoreid, laenajaid ja hoiustajaid. Paljudele rumalatele ettepanekutele tuleb praegu "ei" öelda just Maastrichti ja riigi rahanduse huvides," selgitas ta. See on riigi esmane vastutus, mille rikkumised on laastavad nii sotsiaal- kui majandusvallas, lisas Ligi, viidates mõnede poliitikute arvamusele, et IMFilt laenu küsimist ei tohiks veel maha kanda.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees märkis, et kuigi avalikule survele vaatamata öeldud "ei" on poliitiliselt üks raskemaid otsuseid üldse, tuleb seda teha.