Keskpank: jooksevkonto tervis paraneb ootuspäraselt

Jooksevkonto puudujääk on vähenenud alates 2007. aasta keskelt, kui Eesti majanduskasv hakkas sisenõudlusest juhituna aeglustuma. Alates tunamullust on sujuvalt vähenenud ka väliskaubanduse puudujääk.

Üleilmse majanduse järsk halvenemine ja sisenõudluse kiire nõrgenemine mõjutasid aga märkimisväärselt 2008. aasta maksebilansi jooksevkonto puudujääki. See vähenes 2007. aastaga võrreldes ligi poole võrra ja moodustas 9,2% SKPst. Absoluutväärtuses kujunes jooksevkonto puudujääk 22,9 miljardi krooni suuruseks.

Jooksevkonto puudujääk vähenes kiiresti eelkõige aasta teises pooles, olles mõjutatud peamiselt tulu netoväljavoolu kahanemisest. 2008. aasta IV kvartali jooksevkonto puudujääk oli viimase kolme aasta madalaim ning see ulatus 3,3 miljardi kroonini ehk 5,5%ni sama kvartali SKP suhtes.

"Kui sisenõudluse nõrgenemine on vähendanud jooksevkonto puudujääki juba ligi poolteist aastat, siis möödunud aasta lõpukuudel hakkas jooksevkonto puudujäägis vähenema ka investeerimistulude osakaal," märkis Saarniit. "Eesti majandusse on teatavasti paigutatud palju väliskapitali ning siinsed ettevõtted on investeerinud ka väljapoole Eestit. Seetõttu on jooksevkonto puudujäägi suurust kogu aeg oluliselt mõjutanud ka investeerimistulud."

Saarniit lisas, et suured kasumid jooksevkonto arvestuses ei tähenda automaatselt siiski seda, et Eestis teenitud raha oleks riigist välja liikunud. Raamatupidamislikult lähtutakse tulude kirjendamisel tekkepõhisest lähenemisest. 2008. aasta lõpupoole hakkas Eesti majandusse tehtud investeeringute kasumlikkus majanduslangusele iseloomulikult alanema.

Kui näiteks 2006. aasta viimases kvartalis oli jooksevkonto puudujäägi ja SKP suhe ümmarguselt 19 protsenti, siis investeerimistulude arvele langes sellest umbes üks kolmandik, selgitas Saarniit. 2008. aasta IV kvartalis olid jooksevkonto puudujäägi ja investeerimistulude väljavoolu suhe SKPsse kahanenud vastavalt 5,5 ja 4 protsendini.

Koguvälisvõlg ületab SKPd 20%

Eesti kõigi sektorite võlakohustused kasvasid aastaga 11% ning olid aastavahetuseks 298 miljardit krooni, ületades SKPd 20% võrra. Koguvälisvõlga suurendasid krediidiasutused ja muud sektorid, kusjuures esimeste osakaal koguvälisvõlas oli 57% ja viimaste oma 23%.

Valitsemissektori võlg moodustas koguvõlast vaid 2,4%. Valitsemissektori välisvõla osakaalu kasv võrreldes varem avaldatud välisvõlaandmetega tuleneb metoodikamuutusest, mille järgi valitsemissektori välisvõla all kirjendatakse tekkepõhiselt ka abi ELi fondidest.

Võla iseloomuga välisnõuete ja -kohustuste vahe ehk netovälisvõlg suurenes samas 14% ja ulatus 98 miljardi kroonini. Netovälisvõlg hõlmas ligi 39% SKPst. Koguvälisvõlg moodustas 68% väliskohustuste mahust. Jättes kõrvale otseinvesteeringuettevõtete grupisisesed võlad, hõlmasid 53% koguvälisvõlast pikaajalised võlakohustused. Võlanõuetest olid pikaajalised 31%.

"Positiivse märgina paistab 2008. aasta jooksevkonto muutustest silma, et aasta kokkuvõttes suurenesid ametlikud rahaülekanded Euroopa Liidust ligi 40 protsenti (brutona). See näitab, et lähiajal on need rahavood kujunemas üheks peamiseks jooksevkonto puudujääki tasakaalustavaks teguriks," märkis Saarniit.