- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Leev Kuum: THI on aasta lõpus ikka veel plussiga
Konjunktuuriinstituudi juhtiv teadur Leev
Kuum ütles uskuvat, kui tarbijahinnaindeks peaks samas tempos langema, nagu ta
seda viimased kuud on teinud, on indeks aasta lõpuks ikkagi plussmärgiga.
„Kui tarbijahinnaindeks sama tempoga langeb, jätkub langust veel kümneks kuuks,“ ütles Kuum selle kohta, kas märtsis võiks number olla juba miinusmärgiga, kui veebruaris langes indeks võrreldes jaanuariga 0,3 protsenti. „Kuna eelmise aasta teisel poolel hakkas hinnatõus pidurduma, siis 0protsendise tarbijahinnaindeksi saavutamine läheb raskemaks. Aasta lõpul peaks indeks ikkagi olema plussmärgiga.“
Juhtivteaduri jaoks oli veebruarikuu tarbijahindade 3,4protsendine aastapõhine kasv ootuspärane ja positiivne tulemus. Kuum avaldas arvamust, et positiivne trend jätkub. „Nii kaua kui nõudlus ei taastu, ei jää pakkujatel midagi muud üle. Peale tarbija ei saa keegi neile hinnaalandust peale suruda,“ märkis ta.
Osa hinnalangusi on seotud väljaspool Eestit tulenevast maailmaturu hindade langusest, mistõttu Kuuma sõnul sisseveetav toore nagu metallid või nafta odavnevad. „Seepärast ei tohi meie tootjate hinnatundlikkust ka üle tähtsustada, sest paljudel juhtudel on nad kandnud toorme soodsamad ostud üle hinnalangusse,“ põhjendas ta.
Kuum märkis, et küllap ka Eestist pärit toorainete hinnad langevad. Näiteks piima puhul on tema sõnul nõudluse vähenemine avaldanud survet vahetult nii põllumajandustootjale kui ka –töötlejale. „Eesti turusituatsiooni muutustest võib rääkida eriti positiivselt. Mujal maailmas võib meist mittesõltuv tõus järgneda,“ oletas Kuum.
Kuum tõdes, et teiselt poolt on suur eelis, kui maailmast kandub odavam hind Eestisse üle ja saab toodetavaid ning müüdavaid kaubakoguseid kiiremini taastada. „Algimpulss peab tulema ikka tarbija kindlustundest, et on võimalik taas ostma hakata,“ rõhutas ta.
Kui tarbijad rõõmustavad hinnalanguse üle, kes peaks siis kurvastama? küsis Äripäev. „Ikka tootjad, sest müümine langeva hinnaga teeb meele väga kurvaks,“ vastas Kuum. Tema hinnangul oli paljudel juhtudel hindades õnneks ka õhku sees, mida oli suhteliselt kerge kas vähemtähtsate töötajate koondamise või töö parema korraldamisega välja lasta.
Kuum leidis, et kriisil peaks olema kõigini jõudmiseks mõistlik pikkus. Kui langus kiirelt läbi saaks, ei jõutaks majandust ümber struktureerida ega efektiivsemaks teha. „Teine kvartal kulub ikka väga marjaks ära, et lastaks mõistlikkuse piirides õhku välja, aga samal ajal ei põhjustataks ülisuuri koondamisi,“ rääkis Kuum. „Tasakaal võiks kuskil suveks kujuneda.“
Seotud lood
Eesti Panga ökonomist Martin
Lindpere ütles täna avaldatud statistikat kommenteerides, et hinnalangus jätkub
ka järgmistel kuudel.
Prisma Peremarketi kaubandusdirektor Sari
Hujanen ütles, et Prismas on aastaga hinnad odavnenud isegi rohkem kui hiljuti
avaldatud tarbijahinnaindeksi kohaselt. Prisma soovib pakkuda kõige soodsamat
ostukorvi.
Hinnatõus veerbuaris oli Eestis aeglaseim
alates 2005. aasta juunist.
Eesti konjunktuuriinstituudi direktori
Marje Josingu sõnul on Eesti tarbijahindade suurim pidurdumine võrreldes teiste
Euroopa riikidega põhjustatud tarbimisharjumuste kiirest muutumisest, mille
tõttu on vähenenud ka nõudlus erinevate toodete ja teenuste järele.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele