Suurettevõtja Jüri Käo arvates pole Eesti
pangandussüsteemi stabiilsus ammu enam mitte ainult Eesti mure, pigem on see
Rootsi, Soome ja teiste Põhjamaade mure, kelle pangad siin tegutsevad.
Eesti Pank ja Riksbank, Rootsi keskpank, sõlmisid ennetava kokkuleppe finantsstabiilsuse tagamiseks ja kindlustunde suurendamiseks finantsturgudel. Lepingu maht on kuni 10 miljardit Rootsi krooni (13,8 mld kr) Eesti kroonide vastu.
Ettevõtja Jüri Käo arvates on see positiivne uudis. "Arvan, et tegemist on hea uudisega. Kindlasti on selline ennetav meede positiivne signaal Eesti riigile ja majandusele. Teisalt ei ole Eesti pangandussüsteemi stabiilsus ammu enam mitte ainult Eesti mure, pigem on see Rootsi, Soome ja teiste Põhjamaade mure, kelle pangad siin tegutsevad," kommenteeris Käo.
"Tõenäosus, et seda raha vaja läheb ei ole loodetavasti suur, aga alati on hea täiendavaid finantseerimise võimalusi omada. Täpsemaid prognoose saab teha peale esimese kvartali lõppu," lausus Käo.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Eks seda raha saab Eesti Pank kasutada eelkõige likviidsusprobleemide lahendamiseks, nii kommertspankade võimaliku likviidsusprobleemide lahendamiseks, kui ka riigi eelarve finantseerimise tagamisel. Täna õnneks ei paista, et need ohud võiksid realiseeruda. Valitsus on päris tubli olnud," lisas ettevõtja.
Seotud lood
Rootsi keskpank annab vajadusel Eesti
Pangale kuni 14 miljardit krooni laenu.
Majanduslangus on globaalne teema ning
seetõttu vajame regionaalseid ja laiaulatuslikke lahendusi, sõnas
Swedbank Balti panganduse juht Erkki Raasuke.
Eesti ja Rootsi keskpanga vahel sõlmitud
ennetava lepingu ettevalmistamisega alustati juba aasta tagasi, sõnas Eesti
Panga president Andres Lipstok.
Soome-Rootsi investeerimispankur Joakim
Helenius otsustas investeerida Eesti pangandusse ning paneb ligi 500 miljonit
eesti krooni Swedbanki hoiusele intresse koguma.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Võlakirju saab märkida 28. augustini