Rünnak ettemaksu vastu ohustab paljusid kaupmehi

Nimelt tegid tarbijakaitsjad TEA Kirjastusele sunniraha nõude hoiatuse, viidates, et võlaõigusseaduse järgi ei või nad oma entsüklopeedia eest üle poole hinnast ettemaksuks küsida. Kirjastusele heidetakse ette, et see nõuab 100 protsenti ettemaksu, kuigi kaup ei ole veel ostjani jõudnudki.

Kirjastuse juhi Silva Tomingase sõnul tõlgendavad tarbijakaitsjad ettemaksunõuet valikuliselt ja nende puhul ka vigaselt. "Kirjastus ei ole kunagi ostjat sundinud ettemaksu tegema, vaid on andnud võimaluse valida maksmisviiside vahel - ettemaks, kaheaastane otsekorraldus või 60kuuline otsekorraldus. Ükski tellija ei ole seadnud kahtluse alla oma õiguste rikkumist. Ka tarbijakaitsjad ei ole sunniraha nõude hoiatuses viidanud ühelegi tarbija esitatud pretensioonile," oli Tomingas nördinud.

Juhtum puudutab paljusid äriühinguid

Seadusesäte võib muutmisele minnaRiigikogu majanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Urmas Klaas nentis, tarbijakaitsjad peaksid lähtuma tervest mõistusest ja juhul, kui mõni seadusesäte on elule jalgu jäänud, siis tuleb algatada selle muutmine.

"Tarbijakaitseameti ülesanne ei ole majandustegevuse takistamine. Amet ei ole kindlasti karistamismasin, keda karta või kellega suhtlemist vältida," rõhutas Klaas. Ta lisas, et asjaolude kaalumise järel võib seadusemuudatus kõne alla tulla, sätestamaks täpsemalt ettemaksu erisusi sõltuvalt kaubagrupist ja hinnast.

Tarbijakaitseameti pressiesindaja Hanna Turetski ütles, et "TEA Kirjastusele on edastatud tähelepanu juhtimine tähtajaga 23.02.2009". "Võlaõigusseaduse paragrahv 213 lg 4 käib kaupade ostu kohta. Lennupiletite ja kontserdipiletite müümisel ei ole tegemist tarbijalemüügiga (asja müügiga)," lisas Turetski.

EVEA: tarbijakaitsjad piiravad ettevõtlust

Eesti Väikeettevõtete Assotsiatsioon teatas reedel, et tarbijakaitsjate tõlgendus piirab igasugust interneti- ja muud kaubandust ehk ettevõtlusvabadust tervikuna. "Kaitstes tarbija huve üksikute ja hüpoteetiliste internetipetturite vastu, kahjustab riiklik amet enamiku ausate ja turul tunnustuse saavutanud kaupmeeste huve ja õigusi," olid EVEA liikmed nördinud.

Assotsiatsiooni sõnul toimib kogu maailmas internetikaubandus põhimõttel: enne raha, siis kaup. "See ei olegi teisiti mõeldav, kui tegemist on müümisega tuhandetele tundmatutele eraklientidele, kellelt makse või selle osa sissenõudmine tagantjärele on praktiliselt võimatu," märkis organisatsioon pressiteates.

Esindusorganisatsioon küsis, kas seadusandja mõte oli tõesti likvideerida Eestis internetikaubandus ja sundida selle ala ettevõtjaid kolima offshore'idele. "Kas ebaseaduslikuks on osutunud ka aastakümneid praktiseeritud ajakirjanduse aastatellimused? Või on tegemist siiski ajale jalgu jäänud seadusesättega, mille korral mõne petturi elimineerimiseks karistatakse kõiki ning kus järjekordselt on jäänud tegemata analüüs, kuidas seaduse taoline tõlgendamine mõjutab väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid?" seisis protestis, milles assotsiatsioon ähvardas pöörduda majandusministeeriumi, justiitsministeeriumi ja riigikogu poole palvega teha võlaõigusseaduses kiired parandused, mis tagaksid interneti kaudu ja ettetellimisel enda tooteid müüvatele ettevõtjatele rahvusvahelise tava kohased tegutsemistingimused.

Kommentaar

Toomas Leito, Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektorKeegi ei saa ju keelata! Bože moi! See on juriidiline jura, millega tarbijakaitsjad igavusest tegelevad! Ajalehte ja ajakirjade tellimisega on ju sama asi. Ei saa kohustada. Õige! Aga keegi ei kohustagi! Tehakse ettepanek ja inimene vabatahtlikult maksab. Milles küsimus!?