- OMX Baltic0,06%314,62
- OMX Riga−0,25%942,4
- OMX Tallinn0,07%2 149,18
- OMX Vilnius−0,03%1 506,15
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,24%10 842,46
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,16
- OMX Baltic0,06%314,62
- OMX Riga−0,25%942,4
- OMX Tallinn0,07%2 149,18
- OMX Vilnius−0,03%1 506,15
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,24%10 842,46
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Swedbanki laenukahjumid Balti riikides kasvavad
Swedbanki majandustulemused Balti riikides
jäid analüütikute ootustele alla, laenukahjumid kasvasid.
Balti riikidest oli Swedbanki tegevuskasum läinud aasta neljandas kvartalis 397 miljonit Rootsi krooni (1,194 miljardit krooni aasta varem).
SME Direkti analüütikute ootus oli keskmiselt 736 miljonit Rootsi krooni.
Puhas intressitulu ja puhas teenustasutulu oli vastavalt 1,675 miljardit Rootsi krooni (1,588 miljardit) ja 497 miljonit Rootsi krooni (477 miljonit)
Kogutulu oli 2,351 miljardit Rootsi krooni (2,372 miljardit).
Kulud kokku olid 977 miljonit Rootsi krooni (1,062 miljardit).
Laenukahjumid kasvasid 977 miljonile Rootsi kroonile (116 miljonit) SME Direkti analüütikute oodatud 536 miljoni Rootsi krooni asemel.
Laenukahjumite osakaal oli seega 1,91% portfellist võrreldes 0,85%ga kolmandas kvartalis. Viivislaenude osakaal kasvas 2,31%le laenuportfellist (0,47%). Seda peamiselt Lätis ja Eestis eraklientidele ja kinnisvarasektorisse antud laenudest, teatas pank.
Laenuandmine kasvas Balti riikides neljandas kvartalis 18 miljardi Rootsi krooni võrra 218 miljardile Rootsi kroonile võrreldes 10 miljardi Rootsi krooniga kolmandas kvartalis ja 13 miljardi Rootsi krooniga läinud aasta samal perioodil. Sellest kasvust langeb aga 23 miljardit Rootsi krooni valuutakursi efekti arvele.
Laenuandmine kohalikus valuutas vähenes neljandas kvartalis, kuna majandusaktiivsus vähenes ja laenutingimused karmistusid. Ettevõtetele antud laenud vähenesid 4% ja eraklientide laenud 1% eelnenud kvartaliga võrreldes.
Eestis kasvasid väljastatud laenud 2008. aastal 6% 86 miljardile Rootsi kroonile, hoiused vähenesid aastaga 6% 49 miljardile Rootsi kroonile.
Lätis kasvasid laenud 2008. aastal 7% 70 miljardile Rootsi kroonile ja Leedus 7% 62 miljardile Rootsi kroonile. Hoiused kahanesid Lätis 11% 24 miljardile Rootsi kroonile ja Leedus 13% 34 miljardile Rootsi kroonile.
Hetkel kuum
Suurimad probleemid on Lätis, mille arvele langeb 32% Swedbanki tegevusest Balti riikides. Neljandas kvartalis sai Swedbank Lätist 116 miljonit Rootsi krooni kahjumit. Kohalikus valuutas oli laenukahjumite osakaal 3,70% laenuportfellist (1,02). Viivislaenude osakaal oli 3,29% (2,25).
Eestis kahanes kvartalikasum kolmanda kvartaliga võrreldes 215 miljoni Rootsi krooni võrra 272 miljonile Rootsi kroonile peamiselt kasvanud laenukahjumite tõttu. Kohalikus valuutas oli laenukahjumite osakaal portfellist 1,32% (0,72). Viivislaenude osakaal oli 1,87% (1,25).
Leedus kahanes kvartalikasum 225 miljonile Rootsi kroonile. Kohalikus valuutas oli laenukahjumite osakaal 0,77% (0,87) laenuportfellist. Viivislaenude osakaal oli 1,68% (0.82).
Seotud lood
Reitinguagentuur Moody’s hoiatas, et võib
kärpida Austria, Rootsi ja teiste Ida-Euroopasse laienenud ning sinna suuri
laene andnud Lääne-Euroopa pankade reitinguid.
Swedbank oli 2008. aastal kasumlik ning
laenukahjumite osas ülejäänud turust parem, kommenteeris Swedbanki Balti
panganduse juht Erkki Raasuke.
SEB Eesti tegevuskasum 2008. aastal oli 569
miljonit Eesti krooni, mis on pea neli korda väiksem number kui 2007. aastal
Swedbanki juht Jan Lidén üles täna
Stockholmis Äripäevale antud intervjuus, et pank ei plaani Baltimaadest lahkuda.
Samas Rootsi riigi abi oma pankadele otseselt Balti riikide ettevõtjate
juurdepääsu laenurahale ei paranda.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele