- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 2250,41%65 794,41
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,72
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 2250,41%65 794,41
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,72
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigisektori palgakärped ähvardavad tulla valulikud
Ehkki praegu pole veel kindel, kust ja
kui palju riigisektori palku vähendatakse, suurendab
määramatus tippspetsialistide himu välismaale tööle minna.
Poliitikud leppisid ööl vastu 5. veebruari kokku kaheksa miljardi kroonises riigieelarve kärpes, mille tulemusel vähendatakse riigisektori kulutusi 10%, minnes ka palkade kallale. Kuna majanduskriisist räsitud eraettevõtted on vähendanud palku 20% ja rohkem, uuris Äripäev riigiettevõtetelt kui palju palgakärped neid puudutavad.
Lennuliiklusteeninduse ASi juhatuse liige Marko Otsing tunnistas, et palkade vähendamine võib kujuneda ettevõttele probleemiks, kuna lennujuhte ootavad avasüli naaberriigid kuni Uus-Meremaani välja. "Meile on igasugune kärpimine valus," rääkis Otsing ja lisas, "oleme juba praegu Euroopa kõige efektiivsem lennuliiklusteenindus ja vahe on mitte protsentides, vaid kordades."
Mis puudutab riigieelarve 8 miljardi kroonist kärbet, siis seal oli Otsingu sõnul küll palkade vähendamise punkt sees, kuid Lennuliiklusteenindusele selgemaid suuniseid pole veel antud. "Ega üleliia lihtsalt pole me kulusid lisanud, nõukogu hoiab sellel silma peal," rääkis Otsing.
"Nii traagiline see siiski ei ole, et kõik lennujuhid välismaale läheks. Senised minekud olid enne poliitikute viimast otsust ja 10% pole siiski nii suur palgamuutus, mis inimesi liikuma paneks," märkis Otsing samas. Viimati kaotas Lennuliiklusteenindus töötaja konkurendile jaanuaris ja kuuldavasti lõi hiljuti välismaise tööandjaga käed veel üks inimene.
Otsingu sõnul on Eesti lennujuhte läinud nii Põhja- ja Lõuna-Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse kui ka Lõuna-Aafrika Vabariiki. Mõnel juhul kannustab inimesi seiklusjanu, aeg-ajalt minnakse välisriiki aga ka kõrgemat pensioni püüdma.
"Näiteks Lõuna-Aafrika Vabariiki, sinna üks tavaline inimene ei lähe. Ta võib seal kaks korda rohkem palka saada, aga kas tahate elada okastraadi taga," küsis Otsing. "Mõni tahab ja mõni mitte," vastas ta ise.
Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase ütles, et kui riigiettevõte peaks kommenteerima poliitikute otsuseid, siis nemad seda ei tee. "Eesti Raudtee on kulude kärpimisel muust majandusest mitu ringi ees," rääkis ta. Pidime kulusid vähendama alates 2007. aastast, mil kaubaveo mahud vähenesid, lisas Glase.
Tema sõnul alustas Eesti Raudtee tegevuskulude, sh palgakulude vähendamist teistest ettevõtetest kaks aastat varem ja selle aja jooksul on kulusid kärbitud sadade miljonite kroonide ulatuses.
Siiani pole riik kui omanik Eesti Raudteelt palkade vähendamist nõudnud. Jätkuva majanduslanguse tingimustes on Glase sõnul aga loogiline, et raha tuleb täiendavalt kokku hoida, kuid seda tehakse tavapärasele käsuliinile vastavalt: omanik avaldab soovi nõukogule, nõukogu annab selle edasi juhatusele ning juhatus teeb kärbeteks omad ettepanekud.
Tallinna Sadama tänavune palgakulu on ettevõtte avalike suhete juhi Sven Ratassepa sõnul juba praegu väiksem kui möödunud aastal. "Kuna me oleme äriühing, me riigieelarvest palgaraha ei saa ja see ei tekita riigile kulu," rääkis Ratassepp. Pigem on riigiettevõtete puhul küsimuseks see, kui palju nad eelarvesse tulusid üle kanda saavad, lisas ta.
"Administratiivselt on seda keeruline teha, see on kahepoolne (töötaja ning tööandja – toim.) kokkulepe," märkis Ratassepp Tallinna Sadama palkade vähendamise kohta.
Eesti Energia teatas pressiesindaja vahendusel: "Palkade vähendamise küsimust pole meil veel päevakorras olnud, seetõttu pole me valmis teemat kommenteerima."
Praegu koostab Eesti Energia aprillis algava majandusaasta eelarvet. Juba varasemast on ettevõtte struktuuri muudetud ja sellega kulusid kokku hoitud ning uue eelarve kulu- ja kärpeotsused sünnivad osakonnajuhtide tasandil. Tervikpildi saab eelarvest alles märtsis, lisas pressiesindaja.
Seotud lood
Riigifirmad Tallinna Lennujaam ning
Tehnokontrollikeskus jätavad põhipalga samaks, ent loobuvad preemiatest. Ka
Metrosert jätab palgad praegusele tasemele.
Rahandusminister Ivari Padar ütles
Äripäevale, et varsti jõutakse niikuinii ringiga pensionite, lastetoetuste,
vanemapalga ja seni suurematest kärpekääridest pääsenud valdkondade
juurde tagasi. Ministri hinnangul peaksime olema valmis ka selleks, et
majanduslangus osutub 8,9%st kordades suuremaks.
Kuku raadio peatoimetaja Janek Luts
teatas, et IRLi peasekretär Margus Tsahkna kinnitusel
saavutas valitsuskoalitsioon täna öösel kärpekokkuleppe 8,03 mld krooni
ulatuses.
Öösel jõudsid koalitsioonierakondade juhid
kokkuleppele tänavuse riigieelarve kaheksa miljardi kroonini ulatuvas kärpes.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul peaks neljandik kärbetest tulema tegevus- ja
personalikulude koomale tõmbamisest riigisektoris.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele