Firmad parteidest avatumad

Kuigi erakond on mittetulundusühinguna eraõiguslik isik, peaks ta olema täielikult läbipaistev, kuna ta mõju poliitilisele otsustusprotsessile on väga suur. Partei ei tohiks üldjuhul nautida mingeid eraõigusliku isiku privaatsuse privileege.

Parteile kehtib erakonnaseadus ja peaks laienema ka avaliku teabe seadus, sest kogu erakonna tegevus on olemuslikult avalik teave. Järelevalvet erakonnaseaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostavad audiitor ja riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon. Rahastamisega seotud nõuete rikkumise korral peab sekkuma politsei.

Audiitori järelevalve piirdub siin aga formaalse kontrolliga. Audiitor ei saa kontrollida erakonna varjatud rahastamist ega uurida annetuste päritolu. Ka riigikogu erikomisjoni järelevalve hõlmab väga piiratud osa erakondade rahastamisest - üksnes valimiskampaania kulutusi ning nende päritolu. Komisjon saab kontrollida, kas valimiskampaania kulutused vastasid formaalselt erakonnaseaduse nõuetele. Annetuste päritolu komisjoni pädevus uurida ei võimalda. Need võimalused pole erakonna rahaallikate kontrollimiseks piisavad.

Erakondade rahastamist puudutavad andmed kuuluvad küll ka avalikustamisele, avalikkus ja ajakirjandus saavad nendega tutvuda ja pean seda nõuet äärmiselt oluliseks. Kuid riik ei saa seada tõhusat järelevalvet sõltuvusse üksnes sellest, kas avalikkus tahab ja suudab seda läbi viia.

Ajakirjandus saab tegutseda siiski vaid avalike andmete alusel ning kõik uurimist vajav ei ole kättesaadav. See pole õigusriigile kohane, kui riikluse seisukohalt oluliste normide eiramisele ei järgne riigi reaktsiooni rikkuja suhtes. Ei ole veenev rääkida karistusena pelgalt valija otsusest järgmistel valimistel.

Riigikohtu üldkogu jättis 21. mail 2008 rahuldamata õiguskantsleri taotluse tunnistada põhiseaduse vastaseks erakonnaseaduse sätted, milles ei sätestata piisavalt tõhusat kontrolli erakondade rahastamise üle. Riigikohus leidis, et see, et kontrollorgani tegevus on ebapiisav, ei tähenda iseenesest põhiseadusevastasust. Seega riigikohus sedastas ju tegelikult selgelt olemasoleva kontrollimudeli ebatäiuslikkust.

2007. aastal Eestis käinud riikide korruptsioonivastase ühenduse GRECO hindamisgrupi peamine soovitus (GRECO näpunäited tuleb täita tänavu oktoobriks) meile oli, et avalikustamiskohustusele lisaks tuleb teha erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise kontrollimine ülesandeks sõltumatule organile.

Sellel peavad olema mandaat, volitused, rahalised vahendid ja personal rahastamise kontrollimiseks, eeskirjade võimalike rikkumiste uurimiseks ning sanktsioonide kehtestamiseks.

Selleks organiks peaks olema riigikontroll, mingi täiendava kontrollorgani loomist ei pea ma õigeks ega ka reaalseks. Riigikontrolli puhul on täidetud GRECO seatud nõuded, saame anda õigusliku ja finantsilise hinnangu mitte ainult majandusaasta aruandele, vaid kogu partei rahastamise õiguspärasusele.

Ma ei ole administreerimisega liialdamise pooldaja, kuid teatud olulistes valdkondades peab riik tagama tõhusa kontrolli.

Lühendatud ettekandest EALLi konverentsil "Meedia ja korruptsioon".