- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,33
- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mõrv riigi rahakotis
Reformierakond, IRL ja sotsiaaldemokraadid
püüavad riigieelarve katastroofilist seisu seletada selle kaudu, nagu oleks
2008. aasta lõpul toimunud riigi tulude laekumise ootamatu vähenemine.
Esmapilgul näib, et see oligi nii.
Veel oktoobri lõpu seisuga ületasid laekumised väljamakseid umbes 100 miljoni krooni võrra. Puudujääk, kus kulud hakkasid kiiresti ületama tulusid, tekkis kahe kuuga - novembris 864 miljonit ja detsembris 4,5 miljardit krooni, kokku 5,4 miljardit.
2008. aasta viimaste kuude laekumiste nivoo oli stabiilselt aasta keskmiste tasemel, mõningal määral laekumised isegi kasvasid augusti ja septembriga võrreldes. Keegi, eriti rahandusministeeriumi töötajad, poleks aga saanud eeldada, et selles majandussituatsioonis toimuks aasta viimastel kuudel järsk laekumiste kasv. Tekkiv puudujääk oli lihtsasti ja aegsasti ennustatav ja selle tingis mitte laekumiste ootamatu vähenemine, nagu meedia vahendusel on lastud paista, vaid vastutustundetu ja kontrollimatu kulutamine aasta viimastel kuudel.
Läheme konkreetsemaks: valitsussektori tegevuskulude osas oli 2008. aasta riigieelarve täitmine 99,7% - kulutati ära praktiliselt kõik, mis võimalik. Personalikuludes toimus hüpe kulude kiirele kasvule tavapärasest kuu aega varem - juba novembris. Majanduskuludes püstitati detsembris aga vaieldamatu rekord. Ühe kuuga kulutati ära 18,6% aasta mahust, võrreldes novembriga koguni 2,2 korda enam.
Sellisele majanduskulu kasvule objektiivseid põhjendusi pole, tegu oli lauskulutamisega. Riigikogu keskfraktsioon nõuab välja ministeeriumide lõikes novembris ja detsembris makstud lisatasud, preemiad jms ning majandamiskulud kululiigiti. Kujutan ette, et sellest selgub veel üht-teist, mis praegu on kinni mätsitud.
Eelarve puudujäägi vältimiseks ei tehtud ühtki katset. Kui ka mingil põhjusel osutub võimatuks küsimust lahendada lisaeelarve vastuvõtmisega, siis halvima vältimiseks saanuks rakendada ka riigieelarve seaduse N 32 lõiget 3 - tulude kavandatust väiksema laekumise korral on rahandusministril õigus ajutiselt piirata riigieelarves ettenähtud kulude tegemist, teatades sellest valitsusele.
Samuti ei peetud vajalikuks (või võimalikuks) rakendada mingisugustki nn enesepiirangut mitte ühegi ministeeriumi ega põhiseadusliku institutsiooni kantselei poolt, rahandusministeerium ise ehk välja arvatud, ning tegeleti aasta viimastel kuudel ohjeldamatu raha tuulde loopimisega. Lihtsalt osteti igasuguseid asju, mida võib mahutada majanduskulude raamesse. Olen kuulnud ministeeriumidest, kes ostsid oma töötajatele jopesid või korvpallimeeskondadele uut varustust ja muud taolist. Toimus priiskamine kuubis.
Nüüd kehtestati 7% kuupiirang raha väljamaksmisele. Seda oleks pidanud tegema juba sügisel ja siis oleks võinud ka finantskaose Eesti Vabariigis ära hoida.
Valitsus laseb asjadel omasoodu kulgeda, see on tänases olukorras eriti ohtlik. Üks käsi valitsuses ei tea, mida teine teeb. Aasta lõpus üldiselt raha hoitakse ja püütakse selle pealt teenida, meil käituti vastupidi - asuti mõõdutundetult laristama. Valitsus püüab juhtida avalikkuse tähelepanu kõrvale sellest, et ta ei suuda riigi juhtimisega toime tulla. Meediat lollitatakse ja tegelikku olukorda varjatakse.
Eelarve jaanuarikriis ei tulenenud maailmamajandusest ega objektiivsetest asjaoludest, vaid ainult valitsuse enda saamatusest ning lühinägelikkusest laristamise soodustamisel. See, mis toimus eelmise aasta lõpul ministeeriumides ja mujal valitsussektoris, lähtus põhimõttest "pärast tulgu või veeuputus". Nüüd ongi veeuputus käes. Ja seda tahetakse lahendada pensionäride, perede ja tavaliste palgasaajate arvel.
Seotud lood
Eelarve täitmise kõrge protsent peegeldab
seda, et kaitseministeerium on teinud realistlikud plaanid ja suudame
kavandatu ka ellu viia, põhjendas kaitseministeeriumi pressiesindaja
ameti kõrgeid kulutusi mullu neljandas kvartalis.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees
Vilja Savisaar ütles, et rahandusminister Ivari Padar rikkus 2008. aasta
riigieelarve seadust, kui lubas seadusevastaselt kulutada 247 miljonit
krooni.
Kulutati ära nii 2007. aastast ülekantud
kui ka 2008. aasta seadusega määratud raha, kommenteeris riigikogu liige ja
endine rahandusminister Taavi Veskimägi riigisektori suuri aastalõpu
kulutusi.
Küsimus on eelarve ülemäärases mahus, mitte
seadusega ettenähtud kulutamise ajastamises, kommenteeris riigikogu
rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi riigisektori rekordilisi kulutusi
detsembris.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele