Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaadi vanemabi Karin Madissoni arvates pole saneerijatele makstavad tasud liiga suured. "Need on võrdsed juhtimiskonsultantidele makstavate tasudega ning reeglina on nõustajatest ikkagi ka väga palju kasu," kommenteeris ta.
"Loomulikult oleks ideaalis hea see, kui nõustajaid kaasataks juba varem ning saneerimise ja pankroti peale ei peaks üldse mõtlema. Aga olgem ausad, et tänases majanduskliimas ei tea meist keegi ette, mis homme toimub ning makseraskused võivad ilmneda üleöö. Siis on kohe vihased võlausaldajad ukse taga ning nende vastu on vaja teatud juhtudel kaitset," lisas Madisson.
Madisson ütles, et usub siiralt, et ettevõte teenib nõustajatele mineva raha neilt saadava nõuga kergelt tagasi. "Iseküsimus on, kas võlgnik ise tahab ja suudab nõustajate öeldut kuulda võtta. Tihti on Eesti ärimehed ise nii targad, et neile antud soovitusi ei võeta kuulda," selgitas ta ja rõhutas, et ettevõtte tervendamiseks peab võlgnik seda ka ise tahtma ja tegema saneerijatega väga tihedat koostööd.
Kuna ühingu juhatuse liikmed peaksid maksejõuetust ennetama ning saneerida saab üksnes ettevõtet, mille pangakonto pole veel päris nullis, pole põhjust saneerimistasu võlausaldajailt küsida.
Kui pangakonto on juba päris nullis, on asi suhteliselt lootusetu, märkis Madisson. "Kui väita, et saneerijate tasu tuleks hoopiski sisse nõuda võlausaldajatelt, siis selle ettepanekuga mina ei nõustuks. Pankrotiseisus olevat ühingut pole reeglina mõtet saneerida."
Madissoni hinnangul on siin kohtud ja nõustajad sõelaks ning lootusetuid ühinguid ei tohiks saneerimismenetlusse lasta. "Pigem on probleemiks see, et saneerimist üritatakse algatada ühingutes, mis on juba pankrotis ning ka see, et pankrotimenetlusi ei algatata õigeaegselt," rääkis ta.
"Kui siin pakkuda võimalikke variante saneerimismenetluse tasude hüvitamiseks, arvan ma pigem, et kui ühingul endal raha ei ole, peaks saneerijate tasu maksma hoopis omanikud või juhatuse liikmed. See näitaks, kas nad ka ikka ise siiralt saneerimisse usuvad või mitte," ütles Madisson. Kui saneerimise käigus selgub aga, et sellest pole kasu, tuleks kohe üle minna pankrotile ning mitte venitada.
Seotud lood
23. jaanuaril kehtima hakanud korra järgi
saavad saneerimisnõustajad ettevõtete elluputitamise eest küsida 200 tuhat
krooni ja rohkem. Nõustaja teenistus sõltub kuluvast ajast,
elustamisvõtetest ning kvalifikatsioonist.
Maksukonsultandina tuntust kogunud Ernst
Young Baltic ASi juhatuse liige Ranno Tingase sõnul pankrotihaldurid
ettevõtteid saneerima ei sobi, kuna on eelnevalt tegelenud ettevõtete
matmisega.
USA advokaadibüroo Kirkland Ellis
küsib oma eksperdi osalemise eest titaandioksiidi tootja Tronoxi
pankrotiprotsessis rekordilist 1110dollarilist (13 389 krooni)
tunnitasu.
78 miljoni kroonist võlakirjade mahtu ja
27,5miljonilist maksuvõlga arvestades võiks Q Vara saneerija teenida
saneerimistasu alammäära arvestades ligi 2,4 miljonit krooni.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.