Täna ennelõunal Kalevi kommitehast
inspekteerinud veterinaar-ja toiduametnikud ühtki märkust ega ettekirjustust
vabrikule ei teinud. Ettevõte võib maiusetootmist jätkata, peaasi, et nad
suudaksid pideva survega joogiveevarustuse tagada.
Harjumaa veterinaarkeskusValik Kalevi kompvekke, mida vabrik ka edaspidi valmistada võibe juhataja Vladimir Vahesaar rääkis Äripäevale, et tehase kõigi korruste sõlmedes oli vesi olemas. Tualetid ega trapid ei haisenud.
"Neil olid suutnud korraldada endale korraliku autonoomse veevarustuse süsteemi. Tere puurkaevust toodud vesi pumbatakse majasisesesse võrku ning, mis peamine, vesi vastab kõigile joogiveele esitatud nõuetele ja voolab torudes piisava survega. Nende tootmisprotsess palju vett ei vaja, mistõttu hea tahtmise korral võivad nad end kaugemalt kohaleveetava veega varustada," rääkis Vahesaar.
Ta rõhutas, et ühtki ettekirjutust ega märkust ei olnud vaja kommivabrikule teha.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Panime neile aiValik Kalevi kompvekkenult seda südamele, et kui neil midagi muutub, siis andku sellest meile igal juhul, esimesel võimalusel teada," lisas Vahesaar.
Juhataja lubas, et eile veeta jäänud Kalev võetakse siiski vet-ja toiduametnike tähelepanelikuma kontrolli alla. Võimalik, et kontrollijad külastavad tehast uuesti juba esmaspäeval.
Rae valla ainus vee-ettevõte AS Elveso keeras Kalevi kommivabrikul eile veekraanid kinni, sest AS Kalev (kommitehase omanik) ei ole kauba eest õigeaegselt tasunud.
Seotud lood
Hommikul võlgnevuse tõttu veeta jäänud
kommivabrik Kalev jätkas magusatootmist kell 15.15. Vaid paarkümmend minutit
varem jõudis tehase juurde Tere piimakogumisauto, mille kahest tsisternist
hakati maiusetootmiseks hädavajalikku vett pumpama.
Kalevi kommivabriku juurde saabus 25tonnise
tsisterniga Tere veoauto, kokku vajab tehas 200 tonni vett päevas.
Kalev Chocolate Factory juhatuse liige Mait
Nilson ütles, et tänase hommiku jooksul on juba mitu Tere piimakogumisautot
kommitehasesse vett vedanud.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.