Uus seadus sunnib ametnikke kogutulu avalikustama

Uus seadus viiks majanduslike huvide deklaratsiooni kohuslaste arvu seniselt 30 000 ametiisikult 3000 kõrgema ametiisiku peale. Asutuste juhtidele jääb õigus nõuda deklaratsiooni täitmist ka teistel ametnikel, kui selleks võib olla vajadus.

Kuna senini oli põhiseadusega vastuolus ametiisiku ametikohustuste välise tegevuse ehk kõrvaltegevuse vabaduse keelamise põhimõte ning riik võis teha erandi lubades ametnikul ettevõtjana või teise tööandja juures töötamist, siis nüüd on üldiselt kõikidel ametnikel see lubatud. Riik otsustab, millised inimesed ja millistel tingimustel seda teha ei tohi. „Selline lähenemine on kooskõlas ka põhiõiguste piiramise üldise loogikaga,“ lisas ministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Tanel Kalmet.

Samuti peaks uus seaduseelnõu paljastama paremini ametnike seotuse ettevõtete, äriettevõtete või varaga. Ministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Söödi sõnul tuleb ametiisikul esitada huvide deklaratsioon, kus lisaks oma varale tuleb edaspidi ära tuua ka tema püsivad kasutuses olev vara, nõuded teiste isikute vastu, varalised annetused ning välismaal olev vara, kõrvaltegevus, dividenditulu ning muud, sealhulgas ka mittemajanduslikud asjaolud, mis sisaldavad korruptsiooniohtu.

„Kui täna näiteks saab ametiisik oma uue kalli auto abikaasa nimele kirjutada ning deklareerib MHD-s vaid registris tema nimel oleva vana Žiguli, siis eelnõu kohaselt on ta kohustatud ka selle uue auto deklareerima, kui ta seda püsivalt kasutab,“ selgitas Sööt, kelle sõnul praegused deklaratsioonid ei kajasta tegelikku olukorda.

Deklaratsioonide haldamiseks luuakse riiklik register, mis on avalik ning Sööti sõnul peaks see tõhustama oluliselt avalikkuse teostatavat kontrolli. Huvide deklareerimine saab sarnanema tuludeklaratsiooni täitmisele, kus riiklikes registrites olev info on juba deklaratsiooni vormis olemas ning ametnikul jääb üle see vaid kinnitada ning lisada puuduolev. Andmete esitamata jätmise eest järgneb karistus.

Seaduseelnõu peaks ka muutma korruptiivsest teost teavitamise süsteemi. Tänaseni oli teavitamine kohustuslik, kuid nüüd kaob vastutus teost teatamata jätmise korra. Miks selliselt otsustati, selgitas Tanel Kalmet, et teatamise kohustus ei ole siiani andnud mingit tulemust.

Eelnõu keelab ametiisikul ka ametiseisundi, mõju, siseteabe ja avaliku vahendi korruptiivse kuritarvitamise, samuti korruptiivse tulu omastamine. Korruptiivne kuritarvitus tähendab avaliku huvi seisukohast põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist. Samuti on ametiisikul kohustus kinni pidada tegevus- ja toimingupiirangutest ning esitada ettenähtud korras huvide deklaratsioon. Nende keeldude ja kohustuste rikkumine on väärteona karistatav.

Korruptsioonist teavitaja anonüümsus tagatakse ning kui siiski ilmneb teavitaja ebavõrdne kohtlemine, on teavitajal õigus kohtu kaudu nõuda hüvitust. Ametiisikul lasub aga tõendamiskohustus, et tema käitumise motiiviks ei olnud teavitajale korruptsioonist teavitamise eest kätte maksta.