Võlausaldaja võib saada kahju

Kahtlemata on nii uus saneerimisseadus kui ka võlgnike majandustegevuse eduka jätkamise uudsed võimalused teretulnud. Samas on saneerimismenetluse kajastamisel jäänud mõnevõrra tähelepanuta menetluse mõju võlausaldajatele.

Saneerimisseaduse seletuskirja järgi peaks saneerimine olema ka võlausaldajate huvides - võlausaldaja peaks saama oma nõude rahuldatud suuremas ulatuses kui pankrotimenetluse korral.

Tagaplaanile on aga jäänud asjaolu, et pole tagatud, et kõik võlausaldajate õigused oleksid kaitstud. Võlausaldajad peaksid endale teadvustama, et võlgniku saneerimise tõttu võib osutuda vajalikuks ka tema igapäevane majandustegevus ümber korraldada. Saneerimise käigus võidakse kujundada ümber pooltevahelisi suhteid, nt pikendada võlgniku kohustuse täitmise tähtaegu, vähendada osamakseid või võlga tervikuna. Seega võib võlausaldajal omakorda osutuda raskeks oma kohustuste täitmine kolmandate isikute ees. Kaheldav on ka see, kas saneerimine on nende võlausaldajate huvides, kes on juba algatanud võlgniku suhtes täitemenetluse või pöördunud võlgniku vastu kohtusse.

Seaduse järgi peatab kohus saneerimismenetluse algatamisel võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse ja viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamise ning võib peatada ka võlgniku vastu esitatud rahalise nõude menetlemise kohtus. Samuti lükkab kohus edasi võlausaldaja avalduse alusel pankrotimenetluse alustamise otsustamise.

Eelnev võiks olla võlausaldajate huvides, kui saneerimine tagaks nõude rahuldamise ja ettevõtte majandustegevuse eduka jätkumise. Paraku näitab teiste riikide praktika, kus saneerimine osutub edukaks vaid 10-20 protsendil juhtudest, et tihti ei päästa pankrotist ka saneerimine. Välistada ei saa ka võlgniku poolt saneerimismenetluse kestel võlausaldajaid kahjustavate tehingute tegemist.

Esimene soovitus võlausaldajale on teha endale selgeks oma õigused ja võimalused saneerimismenetluses osalemisel, samuti mitteosalemise tagajärjed. Näiteks saneerimisteates märgitud nõude suurusele tähtaajaks vastu vaidlemata jätmisel arvestatakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud.

Teiseks soovitame võlausaldajal teha võimalikult palju koostööd saneerimisnõustajaga. Nii säilib võlausaldajal teatud kontroll võlgniku majandusolukorra ja oma nõude tunnustamise üle.

Unustada ei saa ka seda, et ettevõtet saab tervendada ka pankrotimenetluse käigus, kuigi senine praktika on olnud põhjendamatult palju suunatud likvideerimisele.