Almunia: euro teine kümme eeldab ühist majandus- ja maksupoliitikat

„Jah, see ühtne majanduspoliitika peaks tähendama ka ühtset maksupoliitikat,“ täpsustas hiljem Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia.

ELi aluslepingutes on maksupoliitika täna liikmesriikide pädevuses ja seda ei muuda ka kaua vintsutatud ELi reformilepe ehk Lissaboni leping, mis toppab Iiri rahvahääletusel öeldud „ei“ taga. Igal riigil on vetoõigus ja nii on maksupoliitikas liikmesriike väga raske üksmeelele saada, ehkki siseturul oleks vajadus ühtse maksupoliitika järele väga suur, ütles Almunia. See hoiaks ära nii oma konkurentsivõime kergitamise teiste ELi riikide arvelt ning kui oma valuuta „kunstliku“ devalveerimise teiste rahaliidu liikmete suhtes.

„Toetan maksude koordineerimist,“ Ütles Almunia. „Vähemalt euroalal kindlasti,“ lisas ta.

Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet märkis parlamendis, et euro on oluline teetähis järjest tihedama liidu suunas. Et senine edu püsiks ja euro oleks edaspidigi oma liikmetele stabiilsuse tagaks, tuleb kinni pidada euro aluseks olevast stabiilsus- ka kasvupaktist ning töötada selle nimel, et erinevused liikmesriikide vahel tasaneksid.

„Me ei või edu peale mugavaks muutuda, uued väljakutsed on ees,“ hoiatas Trichet.

Samuti vajab olulist tugevdamist euro poliitiline pool, ütles euroala rahandusministreid ühendava eurogrupi juht Jean-Claude Juncker. Rahvusvahelistes organisatsioonides nagu IMF ja OECD peab euroala tulevikus rääkima ühel häälel.

Kui aga vaadata ELi liikmesriikide tänast käitumist, siis on retoorika ja teod alles euro-eelses ajas, tõdes Itaalia majanduslehe „Il Sole 24 ore“ peatoimetaja asetäitja Carlo Bastasin.

Tänases finants- ja majanduskriisis on Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, Itaalia peaminister Silvio Berlusconi ja nüüd samuti ka Saksamaa kantsler Angela Merkel hakanud üha enam rääkima kodumaiste firmade kaitsmise vajadusest. Prantsusmaa on välja käinud riikliku investeerimisfondi idee ja seda ellu viimas, Suurbritannia kärpis käibemaksu, mida samas ei toetanud ei Saksamaa ega Prantsusmaa, jne.

„Kui me ei anna ühist vastust, läheb olukord hullemaks,“ ütles Bastasin. „Vähem ühisturgu, vähem ühisreegleid ja rohkem protektsionismi,“ lisas ta.

Euroala pakub oma liikmetele kohati liigagi head kaitset, ütles Bastasin. Finantsturgude meelevallas poleks liikmesriikide poliitikud saanud oluliste reformide läbiviimist nii kaua edasi lükata. Ent juba ongi turud hakanud suure võlakoorma ja eelarvedefitsiidiga euroala riikidelt nagu Kreeka, Itaalia, Iirimaa nõudma uute laenude eest kõrgemat hinda, habrast ühtsust veelgi käristades.