Vanhanen: EL peaks makse tõstma harmoonias

Konservatiivse prognoosi järgi kasvab avaliku sektori defitsiit suhtena SKPsse Euroopas tänavu ja tuleval aastal ca 5 protsendipunkti võrra ligi 80%le ning mõnedes riikides veelgi kõrgemale. Aeg on alustada ELi tasandil diskussiooni, kuidas kriisi järel finantsid jälle korda saada, seda enam, et ees terendab kasvav koormus elanikkonna vananemisest, kirjutab Vanhanen.

Paljudes riikides tuleb teha valusaid eelarvekärpeid, kuid eelarve tasakaalu saamiseks sellest üksi ei piisa. Ka üldine maksumäär peab perspektiivis tõusma, on Soome peaminister kindel.

Osade maksude puhul nagu varamaksud, ei ole naabritega konsulteerimine oluline, kuna nende maksude mõju majandustegevusele on tagasihoidlik. Samas ei saa riik sellistest maksudest kuigi palju maksutulu. Vaid muudatused käibemaksus, aktsiisimaksudes ning palga- ja kapitalitulu maksustamises on tuntavate tagajärgedega, samas mõjuvad need maksud negatiivselt majanduslikule aktiivsusele. Ja kui üks riik tõstab makse ja teised seda ei tee, on oht, et inimesed hääletavad jalgadega ja kolivad madalama maksukoormusega riiki, kirjutab Vanhanen.

Just sellepärast on Soome peaministri arvates vajalik tihedam koostöö, et saada vajalikku maksutulu võlakoorma vähendamiseks. See on karm ettepanek, möönab Vanhanen, kuna maksuküsimused on – ja tihti õigustatult – ELis liikmesriikide pädevuses.

„Ma ei kõnele siin maksude üldise harmoniseerimise poolt,“ rõhutab Vanhanen. „Kuid ma usun, et peaksime maksustamises järgima pretsedenti, mis me lõime läinud sügisel panku ja majanduse ergutamist puudutavas poliitikas,“ märgib ta, lisades, et miinimumstandardite kehtestamine on aidanud ELi finantssüsteemi stabiliseerida ja majanduse vabalanguse peatada.

Samasugust koostööd on vaja, et riigi finantsid majanduslanguse järel korda saada. „Väga oluline on, et riigid ei rakendaks maksude osas erinevaid lahendusi. Peame vältima maksukonkurentsi ning kahju, mida see Euroopa majanduse kasvule kaasa tooks,“ kirjutab Vanhanen, soovitades ühtlustatud lahendusi, mis siseturu konkurentsi ei vääraks.

Vanhanen pakub välja, et liikmesriigid võiksid ühiselt otsustada näiteks teatud maksumäärade muutmise.

Selline ühistegevus tuleks kasuks kogu Euroopale – maandaks maksukonkurentsi riski ning parandaks individuaalsete liikmesriikide rahanduse olukorda, on Vanhanen veendunud. Ühtlasi looks selline koordineerimine hea eeskuju globaalsel tasandil, leiab Soome peaminister, visandades seda juba kui võimalikku julgustavat eeskuju suurte defitsiitidega maadlevale USA valitsusele.

Vanhanen märgib artikli lõpus, et praegu tuleb veel jätkata majanduse stimuleerimist, kuid aeg on valmistuda järgmiseks faasiks, mil eelarved tuleb uuesti tasakaalu saada. Selles peab oma roll olema ka maksupoliitika koordineerimisel, kirjutab Vanhanen.