Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitab, et ministeerium üritab omalt poolt survestada kõiki asjaosalisi kiiremini tegutsema. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas väidab, et tööd on tehtud rohkem, kui välja paistab. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi on muretum – aega on aastani 2015.
Ometi on möödas juba kaks aastat – veerand ajast on sisuliselt liiva jooksnud. Seda osa tööst, mis on mingeid vilju andnud, võib vaid luubiga märgata – see jääb tublisti alla protsendi nii majandus- kui ka elukeskkonna ning inimressursi arendamise rakenduskava puhul. Kehva töö õigustamise asemel tuleb nüüd tööl tõsiselt sarvist kinni haarata – lubamatu oleks parim võimalus kehvade aegade üleelamiseks ja tulevasele kasvule aluse panemiseks lihtsalt maha magada.
Sellest, kui ettevõtjad hurjutavad valitsust, teiselt poole sarjavad riiki omavalitsused – investeeringuvajadus on, aga raha pole (ja kätte ka ei oska saada), ei ole kasu.
Väga suur probleem on toimetuse meelest see, et haldusreform on tegemata – selle tagajärjeks võivad olla ebaotstarbekad investeeringud ja aja raiskamine projektide koostamiseks.
Äripäeva meelest peab euroraha Eestisse toomist koordineerima ja vastutama selle kasutamise eest üks isik. Kõige paremini sobiks "eurorahakabinetti" juhtima rahandusminister – "mister SAPARDiks" kutsustud Ivari Padaril on selleks ju ka kogemus. Kuid eelarvetegu läks nihu, maksud laekuvad kehvalt, ees seisab negatiivse lisaeelarve koostamine, kohtumised pankuritega – Padaril ei jätku selleks füüsiliselt aega.
Seepärast paneb toimetus valitsusele ette kuulutada "euroministri" kohale konkurss. Meie meelest oleks parim kandidaat Siim Kallas, kuigi tema jaoks võiks see väljakutse väikseks jääda. Sobivaid kandidaate on teisigi: Olari Taal, Aare Järvan. "Eurorahakabinetti" peaksid kuuluma kindlasti ministrid Parts, Lukas, Tamkivi, ettevõtjate ja omavalitsusliitude esindajad, maavanemad, kes vastutaksid personaalselt raha jõudmise eest oma maakonda. Ja euroraha kasutamise seis iganädalaselt internetti.
Kasutame ELi pakutava päästerõnga ära, eurolgi siis kergem tulla.
Autor: 1706-aripaev
Seotud lood
Kuigi oodatud euromiljardeid vajab Eesti
majandus kohe, ei lase keerukaks muudetud ametlik asjaajamine toetuskroone
kasutusele võtta. Rahandusminister lubab olukorda alanud aastal parandada.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.