Ligi: käibemaksu number valmistas pettumuse

„Et maksulaekumised järjest halvenevad, seda oli oodata, aga selline järsk kukkumine on taas üle mustamates stsenaariumites kardetu,“ nentis Ligi.

Ligi sõnul tuleb ühe asjaoluna arvesse võtta seda, et seekordse aastalõpu ostubuumi puhul mängisid väga suurt rolli nii inimeste tavapärasest mustemad emotsioonid kui ka majanduse reaalne olukord. „Preemiaid makstakse vähem, tarbetuid oste tehakse vähem ning ka kaupmehed on oma kauba importimisel tunduvalt ettevaatlikumad,“ loetles Ligi põhjusi.

Kas tegemist on lühiajalise tendentsiga või tuleks maksutulude kardetust järsema alalaekumise jätkumisega arvestada ka pikemas perspektiivis, ei tahtnud Ligi ennustada. „Ma ei tahaks võistelda prognoosimises spetsialistidega. See, et meil on majandus- ja tarbimislangus, on fakt. Siin pole enam mingit uudist, ainult numbri suurus muutub,“ ütles Ligi.

Maksu- ja tolliameti andmetel laekus mullu riigieelarvesse maksutulusid 70,3 miljardit krooni, mis on 95,7 protsenti kavandatust. Jätkuv alalaekumine paneb väga suure surve alla selle aasta eelarvele, mis oli vastuvõtmise hetkel paberil küll tasakaalus, kuid samas kõigile poliitikuile teadaolevalt miinuses. Kui suureks eelarveauk kahanevate maksutulude valguses kujuneda võib, ei tahtnud Ligi öelda. „Eks see viib sammukese lähemale väga suurele defitsiidile,“ nentis ta.

Möödunud aastal kogunes maksuraha 2,7 miljardit ehk 3,9 protsenti enam kui tunamullu. Detsembris tegi kõige suurema miinuse käibemaks, mida kogunes võrreldes mullu sama ajaga üle 30% vähem ehk kõigest 1,4 miljardit krooni.

Käibemaksu laekus möödunud aastal kokku 20,5 miljardit krooni, mis moodustab 90 protsenti eelarves ja lisaeelarves kavandatust. Möödunud aasta jooksul laekus käibemaksu kokku 1,8 miljardit ehk kaheksa protsenti vähem kui tunamullu.