- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,02%10 426,52
- Nikkei 225−0,88%69 174,97
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,89
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,02%10 426,52
- Nikkei 225−0,88%69 174,97
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,89
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ministeerium: eravaidlusi lahendatakse kõikjal poolte enda arvelt
Euroopas on levinud traditsioon, et
riigilõivud peavad katma eraõiguslike vaidluste kohtuliku lahendamise kulud,
kommenteeris justiitsministeeriumi pressiesindajat Diana Kõmmust
muudetud riigilõivude seadus.
"Riigilõivude suurendamise eesmärgiks on viia lõivud osaliselt vastavusse kohtumenetluse tegelike kuludega. Euroopas on levinud traditsioon, et riigilõivud peavad katma eraõiguslike vaidluste kohtuliku lahendamise kulud.
Eravaidlusi lahendatakse kõikjal poolte enda arvelt, mis on ka loogiline – kohtumenetlus on kallis ja tädi Maali ei peaks maksma kinni kahe suurärimehe omavahelist kohtuvaidlust," kommenteeris pressiesindaja küsimust, miks sellist seadust, mis võlgade sissenõudmist raskendab, vaja oli.
"Eestis katavad riigilõivud täna aga alla poole tegelikest kohtukuludest, ülejäänu maksab kinni maksumaksja," lisas ta.
"Ka peale suurendamist ei kataks lõivud asja menetlemise kulusid sajaprotsendiliselt. Kui täna kaetakse lõivudest veidi üle poole tsiviilkohtumenetluse kuludest, siis peale muudatusettepanekute jõustumist oleks 2007. aasta eelarvetasemel see protsent ca 90 tsiviilkohtumenetluses ning ca 14 % halduskohtumenetluses," rääkis pressiesindaja.
"Lõivude suurendamine peaks muuhulgas soodustama ka nii riigile kui pooltele vähemkulukamat kokkuleppele jõudmist. See tähendab, et asi ei pruugi üldse kohtusse jõudagi või siis sõlmitakse kompromiss kohtumenetluse käigus, mille puhul makstakse pool riigilõivust tagasi," sõnas Kõmmust.
Tema sõnul on selge ka see, et lõivud ei tohi riigile olla mingisuguseks täiendavaks tuluallikaks ja kaks aastat tagasi vähendaski justiitsministeerium seetõttu registri- ja kinnistuslõive, mis olid riigi tegelikest kulutustest mingile toimingule tunduvalt suuremad. Nüüd tuleks aga suurendada tsiviilkohtumenetlusega seotud lõive, mis suures osas kehtivad muutumatult juba aastast 2001.
"Muudatusettepanekute kohaselt tõstetakse tsiviilkohtumenetluse ja halduskohtumenetluse riigilõive, seejuures halduskohtumenetluse riigilõivud jäävad tsiviilkohtumenetluse lõivudest üldjuhul oluliselt madalamaks."
"Rõhutame, et ühtlasi on aastast 2006 oluliselt laienenud võimalused taotleda kohtult menetlusabi – lõivuvabastust, õigus- ja tõlkeabi. Samuti on vähekindlustatud isikutel võimalus saada riigi õigusabi kõigis kohtumenetlustes ja ka kohtuvälistes asjades," märkis pressiesindaja.
"Kohtujärjekordadele see otsest mõju ei avalda. Lõivude suurendamine võib soodustada nii riigile kui pooltele vähemkulukamat kokkuleppele jõudmist. See tähendab, et asi ei pruugi üldse kohtusse jõudagi või siis sõlmitakse kompromiss kohtumenetluse käigus, mille puhul makstakse pool riigilõivust tagasi," rääkis Kõmmust.
Seotud lood
Intrum Justitia tegevjuhi Ivar
Tammemäe sõnul jätab uus riigilõive tõstev seadus kohtuvaidlusi küll
vähemaks, kuid seetõttu jäävad osas võlavaidlused ka sootuks
lahenduseta.
President Toomas Hendrik Ilves kirjutas
täna Kadriorus alla otsusele kuulutada teiste seaduste hulgas välja
ka seadus, mis tõstab riigilõive ja raskendab võlgade sissenõudmiseks
kohtusse pöördumist.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.
Enimloetud
1
Intervjuu pereäri noore juhiga
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Intervjuu pereäri noore juhiga
Intervjuu pereäri noore juhiga
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Intervjuu pereäri noore juhiga
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele