Abipaketis Lätile, mida koostatakse IMFi
eestvedamisel, osaleb teiste Läänemere äärsete riikide kõrval ka Eesti, ütles
peaminister Andrus Ansip Brüsselis Euroopa Liidu valitsusjuhtide kohtumisel.
„Meie majandused on sügavalt põimunud, me sõltume teineteisest tugevalt, nii on Eesti huvides, et Läti väljuks finantskriisist võimalikult väikeste kuludega,“ ütles Ansip.
Ansipi sõnul on Läti valitsuse praegune kriisiprogramm väga tugev ja ambitsioonikas.
Kuna esialgu ei ole veel teada Läti abilaenu summat, on vara rääkida ka sellest, kui suur võiks olla Eesti osa selles, ütles Ansip.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rootsi rahandusminister Anders Borg ütles sel nädalal, et hiljemalt jõuluks loodetakse Läti abipakett kokku saada.
Agentuuri Fitch hinnangul vajab Läti vähemalt 5 miljardit eurot. Summa võib tegelikult suuremgi tulla, ütles üks läbirääkimistest informeeritud allikas.
Seotud lood
Eile jõudis Läti IMFi, Euroopa Komisjoni ja
Rootsi valitsusega kokkuleppele abilaenu tingimustes, mille tingimused ja summa
avalikustatakse täna.
Täna selgub IMFi ametlik otsus, mis kujul
ja kui suures ulatuses antakse Lätile abiraha, milles osalemist kinnitas Eesti
eile ka ametlikult.
Majanduskriisis rabeleva Läti abistamiseks
annab teiste seas lõunanaabrile laenu ka Eesti.
Läti SKP kahanes kolmandas kvartalis 4,6%,
mis on kõige järsem langus 1994. aastast, teatas Läti statistikaamet.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Lisatud viimane intervjuu juunikuust
Võlakirju saab märkida 8. septembrini