Arvestate, et linnavara müük läheb järgmisel aastal tunduvalt paremini kui tänavu (oodatav müügikasv 2,2 korda). Millel need arvestused tuginevad?
2009. aastal kavandatavatest müügiobjektidest on suuremad Rahukohtu tn 5, Pärnu mnt 35 kinnistu, Nunne tn 2/Pikk tn 1/Lai tn 2 kinnistu jt. Põhilise osa müügiobjektidest moodustavad korteriomandid. Kallimad nendest on vanalinnas ja kesklinnas asuvad korteriomandid - Pikk tn 3, Niguliste tn 2/Kullasepa tn 4-34, F. J. Wiedemanni tn 2b, Pikk tn 64-1a, Narva mnt 19/21/23, Köie tn 18 jt. Ülevaate müüki antud objektidest saab Tallinna veebilehelt Elamumajandusameti müügis oleva kinnisvarainfo alt.
Paljuski lähtusime ka riigi kavatsustest vara müügi suurendamisel. Kindlasti olete te nende käest küsinud, miks nad otsustasid 2008 ja 2009 vara müüki oluliselt kasvatada. Meie püüame ikka järgida riigi eeskuju, kui on, mida järgida.
Linnavalitsus ootab 2009. aastal tulumaksu maksjate keskmiseks arvuks 189 - 190 tuhat inimest, vähenemine käesoleva aastaga võrreldes on 2 500 inimest – ehk siis vaid 1,3% vähem kui tänavu. Kas pole veidi liiga optimistlik arvata, et koondamise ja inimeste töötuks jäämine Tallinna ettevõtetest mööda läheb?
Oleme oma prognoosides lähtunud mitte töötuse kasvust, vaid tööhõive vähenemisest ning kõigil viimastel aastatel oleme eelarvet koostades tuginenud pigem Eesti Panga kui Rahandusministeeriumi prognoosidel. Tööhõive väheneb mõningal määral ka Tallinnas, kuid kindlasti vähem kui Eestis keskmiselt. Tallinnas on hetkel veel täitmata töökohti ning seetõttu ka võimalus tööd leida. Samuti on tööjõuturule sisenenud hulk töötajaid, kes seni ei ole tööjõuturul osalenud, mis avaldab küll mõju töötuse kasvule, kuid ei oma mõju maksumaksjate arvule ja seeläbi ka linna eelarve tuludele. Tallinna eelarve kontekstis on oluline maksumaksjate arvu muutus ja keskmise palga suurus mitte üldine töötuse määr.
Tallinna eelarve küll kasvab, kuid investeeringud vähenevad hoolimata sellest, et ka laenu on plaanis investeerimisprojektide katteks võtta. Miks nii?
2009. aasta eelarves on kavandatud vahendeid investeerimisprojektideks kokku 1,26 mld krooni, koos PPP (Public Private Partnership) projektidega moodustavad investeeringud 1,77 mld krooni. Seega moodustab investeeringute kasv võrreldes 2008. aastaga 0,13 mld krooni ehk 8%. Investeerimistegevuse mahust moodustavad kulutused teedele ja tänavatele 34,5%, haridusele 23,9%, insenerivõrkude rajamisele 16,8% ja kultuurile 7,7%. Kui linna investeeringute kasv 2009. aastal on 8%, siis riigil jääb see 4,6% piiresse.
Laupäeval arutas Keskerakonna juhtkond ka Tallinna järgmise aasta eelarvet ning kuuldavasti oldi üsna murelikud tuleviku suhtes. Seis ei ole siis ikkagi nii roosiline, kui näidatakse?
Keskerakonna juhtkond on viimastel päevadel arutanud nii Eesti riigi kui ka Tallinna linna järgmise aasta eelarvet. Pean tunnistama, et esimese suhtes oleme olnud märksa murelikumad. Seis ei ole kindlasti roosiline.
Oleme järgmise aasta linnaeelarvet koostades jätkanud alalhoidlikku liini. Me ei ole mööda vaadanud ega eiranud tõsiasja, et üldine majanduskeskkond on järsult halvenenud. Nii oleme 2009. aasta eelarvet koostades pidanud tegema mitmeid keerukaid valikuid. Neid valikuid tehes oleme alati lähtunud veendumusest, et ka keeruliste aegade kiuste on linna esmaseks kohustuseks tagada kõigile linna elanikele vajalike avalike teenuste kättesaadavus ja linnaelu stabiilne areng, sest linn aga ei saa ega tohi olla ühepäeva peremees. Kindlasti kehtib sama ja veel suuremal määral ka riigi kohta.
Seotud lood
Samal ajal, kui suur hulk Eesti linnu ja
valdu arvestab järgmistel aastatel väiksema tulu ja eelarvega, teeb Edgar
Savisaar Tallinnas mustkunsti - hoolimata majanduslangusest näitab eelarve
kasvu.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.