- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 2250,24%65 688,54
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,74
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 2250,24%65 688,54
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,74
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Liigne optimism Venemaa suhtes on põhjendamatu
Pärast seda, kui Venemaa aktsiaturg on
võrreldes maikuu tipuga kukkunud üle 75 protsendi, leiavad paljud
investorid-spekulandid, et kätte on jõudnud soodne aeg idanaabri aktsiaturule
investeerida.
Üheks näiteks optimismi kohta võib tuua Hansa Venemaa fondi, mis on ainukesena Eestis hallatavatest aktsiafondidest suutnud novembris fondiosakute investorite arvu suurendada. Tõsi, seda vaid kolme osakuomaniku võrra - 1977ni, kuid arvestades, et teistes fondides investorite väljavool jätkus, on tegemist positiivse märgiga.
Ka investeerimispankade analüütikud on Venemaa suhtes optimistlikud. Eeldades, et Uurali kerge nafta kerkib praeguselt 42,95 dollarilt tagasi 55 dollarile barrel ning rubla kukub veel 20 protsenti, võib RTS indeks kerkida 2009. aasta lõpuks 1000 punktini, kirjutas maaklerifirma Troika Dialoog strateeg Kingsmill Bond eelmisel neljapäeval klientidele. "Globaalne depressioon kukutab indeksi 350 punktile, aga kiire taastumine võib selle lennutada tagasi kuni 1500 punktini," vahendas Bloomberg strateegi teist stsenaariumi. Troika soovitab osta väga tugevasti alla müüdud aktsiaid eesotsas likviidsete mäetööstusettevõtete aktsiatega.
Muidugi, esmapilgul paistab tõesti, et Venemaal on üsna head šansid finantskriis üle elada, ning kui mõne aja pärast toob maailmamajanduse kosumine endaga kaasa nafta hinna tõusu, on taas jälle pidu.
Mulle aga tundub, et isegi siis, kui nafta hind hakkab peagi taas pidevalt tõusma, ei pruugi see tähendada, et Venemaa majandus hakkab kiiresti kosuma. Tõsi, lühikeste perioodide tõusud börsil võivad olla märkimisväärsed ning spekulandid ja lühikese ajahorisondiga investorid võivad saada üsna suuri tulusid, kuid pikaajalise investeeringuna olen ma Venemaa suhtes ettevaatlik.
Kolm kuud tagasi kirjutasin, et Venemaa majandus toetub vaid ühele jalale, milleks on naftatööstus. Nafta- ja gaasitööstus annab pea kolmandiku riigi sisemajanduse kogutoodangust ning üle poole eelarve- ning ekspordituludest.
Venemaa nafta- ja gaasitööstus on ebaefektiivne. Juba kevadel saabus signaale, et riigi naftatoodang hakkas tasapisi kahanema. Kaldun arvama, et selle põhjuseks on just ebaefektiivsed naftafirmad. Sajandivahetusel oli Venemaal tekkimas üks moodsa tehnoloogiaga ning lääneliku (loe efektiivse) juhtimisega naftakompanii - Jukos. Teame väga hästi, mis sellest firmast sai. President Putin hävitas ettevõtte ning kummaliste tehingutega läksid selle varad riigi kontrollitavale Rosneftile.
Samal ajal kui paljud USA seadusandjad avaldavad survet, et võtta suurte naftakompaniide hiigeltuludelt lisamaksu, siis Venemaa nafta- ja gaasitööstus vajab vaatamata nafta ja gaasi hinna pöörasele tõusule hoopis riigi abi. Aseminister Igor Setšin olevat lubanud tööstusharule 9 miljardit dollarit raha, sellest pool Rosneftile.
Ajakiri Economist hoiatas nädalataguses Venemaad käsitlevas ülevaates, et kriisi tõttu soovib Kreml 1990. aastatel erastatud ettevõtted taas natsionaliseerida. Selleks, et neid odavamalt kätte saaks, hakatakse ettevõtteid ähvardama või kaevatakse üles omanike aastatetagused patud.
Samas ei soovi riik neid ettevõtteid igavesti enda käes hoida. Prominentne ekspert Kirill Rogov arvab, et peagi võib esile kerkida omandivorm, mis pole ei riiklik ega eraettevõte, vaid midagi vahepealset, mõlema vormi halvemate omadustega. Juba praegu on näha märke, et riik, millel on endiselt veel suured reservid, hakkab abistama kõige ebaefektiivsemaid ettevõtteid. Nagu me kõik hästi teame, ei lõpe nende abivajamine mitte kunagi.
Isegi Venemaa peaministri esimene asetäitja Igor Šuvalov on tunnistanud, et kõrge nafta hind moonutas majandust. Tema sõnul on isegi õnn, et kriis juhtus juba praegu, mitte aga 2011. aastal, sest siis oleks ettevõtete krediidiportfellid olnud kordades hullemad.
Venemaa majanduse kreenist välja aitamiseks oleks vaja selget poliitilist tahet. Mina seda ei näe ja seetõttu ei usu ka Venemaa aktsiaturu helgesse tulevikku.
Vt ka tänase Äripäeva paberväljaannet.
Seotud lood
Kui veel mõni kuu tagasi olid arenevad
turud langejate eesotsas, siis nüüd on need arenenud turgudest pikalt ees ja
sealsed börsid on läbi teinud särava tõusu.
Rosneft töötab välja kriisiplaani, mis
kindlustaks teda tuleval aastal pideva positiivse rahavooga ja säilitaks
kapitalimahutusi tänavusel tasemel, kirjutab vesti.ru.
Nafta odavnemine kärbib järsult Venemaa
tuleva aasta majanduskasvu väljavaateid.
Reitinguagentuur S P kärpis Venemaa
pikaajaliste kohustuste reitingut, nimetades põhjusena riigi valuutareservide
kiiret kahanemist.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele