Tallinn käitub silmakirjalikult

Juriidiliselt on olukord üsna põnev. Moodsas õigusruumis ei saa istuda kuivalt kinni seaduse tekstis. Unustada ei tohi seaduse mõtet ja mõistlikkust. Nimelt sekundeerib linna õigusele saada parkimise eest tasu ka linna kohustus parkimist korraldada (liiklusseadus), oma teed korras hoida ja tänavail peab olema võimalik ohutult liigelda (teeseadus). /- - -/

Kuidas aga viia tasakaalu kohaliku omavalitsuse kohustusi, nende täitmata jätmist ja isiku kohustust parkimise eest maksta? Lahenduse leidmisel võib olla abi põhiseadusest, kus on nimelt kirjas, et seadus kaitseb igaüht riigivõimu omavoli eest, õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Kirjas on seegi, et avalik võim peab oma tegevuses käituma proportsionaalselt.

Karistamine teo eest, mis on otseselt seotud omavalitsuse tegemata jätmisega, on silmakirjalik. Raha kogumine enda tegevusetuse tagajärjel on ebaõiglane. Ja avalikule võimule tuleb kasuks, kui kohtu abil talle kodanikest hoolimise vajadust meelde tuletatakse.

Kindlasti peaks valima ühe kahest - kui kohtusse ei pöörduta, tasub raha ära maksta. Muidu tuleb kohtutäitur.