Euroopa abiraha igatseb taotlejaid

Kogu süsteem on äärmiselt bürokraatlik, eeldab taotlejalt meelekindlust, kannatust ja mängureeglite põhjalikku tundmist. Tõrkeid ja ajaraisku tekitavad tingimustesse pikitud kohustused, näiteks nõue, et kõik, mida euroraha eest tehakse, peab olema avalikkusega kooskõlastatud. Nii on ka Eesti kasutanud eurotoetusi üksjagu vähem kui võimalik oleks.

"On hulk projekte, kus võiks euroraha rakendada - veemajandus, jäätmed, reoveekäitlus - aga meetmete käivitamine takerdub tihti asjaajamise taha," tõdes Andrus Pirso. "Süsteem seisab keerulisel bürokraatial ja ega keegi selle üle õnnelik ole. Ohtu, et raha jääb kasutamata, tekitab eelkõige toetusesaajate vähene võime projekte omafinantseeringuga katta."

Alates 2000. aastast on Eesti suutnud aastas kasutada maksimaalselt 470 miljonit ühtekuuluvusfondi (ÜF) abikrooni. Lähema kahe aasta jooksul tuleb projektidesse suunata vähemalt 1,6 miljardit krooni, sest just nii palju on 2004-2006 programmiperioodist (3,4 mld kr) veel raha üle.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on üks suuremaid euroraha jagajaid. KIKi ÜFi üksuse juhi Hannes Aarma hinnangul ei jõuta meile eraldatud raha ära kulutada.

"Süsteem on vilets, sest projekte on väga palju - mikrotasandil projektile seatud nõuded ei tööta megatasandil, ja vastupidi. Rahastamisotsused jõutakse ehk ära teha, iseasi, kas jääb aega hangete korraldamiseks ja tööde teostamiseks," märkis Aarma. "Pangad ei ole valmis praegu kuigi pikaajalisi laene andma, mistõttu taotleja võib jääda hätta omafinantseeringu tegemisel."

Taotlemist pärsib ka asjaolu, et Eestis on vaid neli-viis arvestataval järjel konsultatsioonifirmat ja neis paarkümmend inimest, kes oleksid valmis suurprojekte juhtima. Et toetuse saamisega seotud asjaajamine juba eos üle pea ei kuhjuks, on arukas palgata projektijuht rahataotlemise faasis.

Üks europrojektide juhtija on TipTop Konsulendi OÜ, mille referentside pagasisse kuulub näiteks Rapla ja Kehtna valla veevärgi renoveerimise juhtimine.

Ettevõtte juht Vahur Tarkmees toonitas, et projektid, iseäranis raha- ja ajamahukad, mis vältavad 6-7 aastat, eeldavad toetuse saajalt täielikku pühendumist. "See on eesmärgi nimel töötamine, kusjuures suhetes kõigi osapooltega peab valitsema huvide tasakaal ja projektijuhil tuleb seal olla sõltumatuks kaalukeeleks."