Microsoft lahkas küberhondriat

Tehisintellekti spetsialisti Horvitzi sõnul suhtuvad paljud inimesed otsingumootoritesse nii, nagu suudaks need vastata küsimustele sarnaselt asjatundjast inimesega: “Inimesed kipuvad tutvuma ainult paari esimese otsitulemusega. Kui nad loevad sealt “ajukasvaja” või “ALS” (närvisüsteemi laastav raske haigus, selle põdeja on näiteks tippfüüsik Stephen B. Hawking – toim.), kipuvad nad sellest lähtumagi."

Horvitzil on peale arvutiteadlase kutse ka meditsiinikraad ja tema kolleeg Ryen White on infootsingu tehnoloogiate spetsialist. Nende uurimuse kohaselt võib netiotsingusse sisestatud kaebus peavalust või valust rinnus sama tõenäoliselt või isegi suurema tõenäosusega viia infoni tõsisest haigusest kui infoni millestki kahjutust, ehkki rasked haigused on tegelikult palju harvemad. Peavalu kaebusega katsetades saadi sama palju linke ajukasvajatest kui linke kofeiini ärajäämasündroomile ehk liigsel kohvipruukijal selle joogi puudumisel tekkivale halvale enesetundele, ehkki ajukasvaja esinemise tõenäosus on kofeiinipohmelusega võrreldes kaduvväike.

Uuring näitas, et umbes 2% otsimootori päringutest oli seotud tervisega ning et 250 000 inimest ehk umbes veerand uuringu valimist otsis uuringu aja jooksul vähemalt korra midagi seoses tervisega. Umbes kolmandik tervisepäringute tegijaist jõudis jätkupäringutega raskete tõbede kohta lugemiseni. Küsitletud MS töötajaist üle poole kinnitas, et meditsiinipäringud on neid vähemalt korra viinud infoni rasketest haigustest ning see on neid igapäevaelu rööpast välja löönud.

Horvitz rääkis, et peale soovi kujundada otsimootorit, mis annaks usaldusväärsemaid vastuseid, tulenes soov uurida ka “teise aasta sündroomi” või “meditsiini üleõppimise” nime all talle meditsiiniõpinhute ajast tuttavast nähtusest. Ta meenutas, kuidas istus arsti vastuvõtul, olles veendunud põdevat haruldast ja ravimatut nahahaigust. Kui arst hetkeks kabinetist väljus, heitis ta pilgu oma meditsiinilisele kaardile ja luges sealt arsti märkmeid: “mees õpib meditsiini ja on viimasel ajal palju lugenud.” Inimeste kalduvust teha jubedaimaid võimalikke järeldusi on psühholoogid kirjeldanud juba aastakümneid. Uuringu kohaselt otsisüsteemide toimimise loogika soodustab seda.

Horvitz avaldas lootust, et tulevikus on võimalik luua otsingusüsteeme, mis tuleks toime meditsiiniliste päringutega ning pakuks nõu ega paneks võrgukasutajat kohe automaatselt halvimat kartma.