- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti autotööstus sõitis vastu seina
Pankroti äärel seisev maailma autotööstus
on sõidutanud valdavalt veel septembris heas seisus olnud Eesti allhankijate
tootmise viimastel nädalatel täiel kiirusel vastu seina.
"Kogused on kukkunud 40 protsenti," sõnas autotööstustele siseinterjöörimaterjale tootva Mistra-Autexi juhatuse esimees Priit Tamm suures osas Ameerika turule mõeldud Volvo kallite mudelite kohta.
Järsk kukkumine juhtus oktoobris ja vaatamata läinud aasta edukatele läbirääkimistele Volkswageniga polnud tekkinud tühjale kohale kohe midagi panna. "Jälle jäime aasta hiljaks," sõnas Tamm, kellele meenus 1998. aasta, kui rublakriisi tõttu kukkus neil ära Vene turg ja alles 1999. aastal alustati Volvoga. Kuigi Volkswageni tulekut peab Tamm puhtaks vedamiseks ja 100miljoniliseks tehinguks, on selle vilju võimalik maitsta alles 2009. aasta lõpus.
Seni peab Mistra-Autex oma tootmist koomale tõmbama ja umbes 209 töötajast 51 koondama.
Kurja juur kunstlik defitsiit
"Tootmine jooksis täiskiirusel vastu seina ja praegu on väga kõvasti kokku tõmmatud," selgitas sisuliselt kõikidele Euroopas tuntud automarkidele lisavarustust tootva Meteci grupi juhatuse esimees Toomas Lepp, nimetades kurja juureks kunstlikult tekitatud defitsiiti.
Ettevõte üritab seda 2009. aasta lõpus kompenseerida Volkswageni lepingu abil.
2500 inimest saab hinnanguliselt tööd kümnes suuremas autotööstuste allhankijas Eestis. Kui palju aga täpselt seotud inimesi ja ettevõtteid on, andmed puuduvad.
Paar aastat tagasi kasvanud nõudlus viis suure laovaruni, et klient ootama ei peaks. Suveks, mil tööstus täistuuridel käis, polnud aga tellimustele enam lõppkliente. Metecit tabas kurb tõde novembris.
"Arvestame, et käive meie klientidelt väheneb 30-35 protsenti. See on kõige mustema stsenaariumi korral," kirjeldab Lepp Meteci autotööstusega seotud segmenti.
Suurel Keila ja Haapsalu tööandjal PKC Eesti ASil, mis veel aasta esimeses pooles oli kasumit, käivet ja töötajate arvu kasvatanud, on nüüd teine olukord. "Paistab, et Haapsalus peame detsembris kasutama osalist tööaega," sõnas muu hulgas veoautodele ja bussidele juhtmeköidiseid ning ühenduskaableid valmistava ettevõtte juhatuse esimees Jani Kiljala. "Ma ei saa öelda, et see juhtub, ja ma ei saa öelda, et seda ei juhtu," vastas ta küsimusele koondamiste kohta. Mitu protsenti on tootmine vähenenud, Kiljala ei kommenteerinud.
Aasta tagasi juhuse tõttu autotööstusest pea täielikult irdunud PreDe ASi juht Armand Andres Pajuste on õnnelik. "Hea, et meil ei ole selles sektoris palju vaja toimetata," ütles Pajuste.
Hetkel kuum
"Kes on tugevalt autotööstusega seotud, neil läheb kindlasti raskeks. Olen selles veendunud. Meil on see maht aga nii väike, et kui see ka väheneb poole võrra, siis on see mõni protsent käibest," lausus Tartu suurtootja Hanza Tarkoni juhatuse liige Villu Ehrlich.
Riigi toetusest pole abiKuigi võiks arvata, et Eesti allhankijad tervitavad avasüli riikide rahasüste hinge vaakuvatele autotööstustele, pole see üldsegi nii.
Kui üldine meelestatus toetuste suhtes on ettevaatlik, siis näiteks Lepp on isegi nende vastu. "Pigem näeksin meile suuremat šanssi, kui toetusi ei tuleks," sõnas ta lootuses, et kriis väiksemad tegijad turult välja sööb.
Maailma autotööstus pankroti äärel
Möödunud nädalal teatas General Motors, et ettevõtte kokkukukkumine võib olla vaid nädalate küsimus, sama saatusega seisab silmitsi ka Chrysler. Ford usub, et peab vastu veel aasta lõpuni, kuid edasises polnud enam kindel.Need uudised ajasid USA valituse tagajalgadele, kuna ainuüksi ühe suure autogigandi langemisel jääks järgmisel aastal Ühendriikides tööta kuni 2,5 miljonit inimest.
Et seda vältida, ongi jänkide valitsus hakanud otsima kompromissi autotööstustele 25 miljardi dollari (310 miljardit krooni) andmise osas, mis hädasolijate endi sõnul aitaks neil järgmise aasta vastu pidada.
Sellega on USA sillutanud tee ülemaailmseks autotööstuste päästerahastamise sõjaks. Sarnaselt USAga nõuavad tööstused toetust nüüd ka Euroopas, Hiinas ja Jaapanis. Paljude ekspertide hinnangul oleks survele järele andmine halvim võimalikest variantidest.
"Praegu võib olla liikmesriikidel suurem kiusatus tööstustele raha jagada ja oma majanduslikud probleemid naaberriikidele üle kanda. See aga üksnes halvendaks majanduslikke raskusi," sõnas ELi konkurentsivolinik Neelie Kroes ja lootis, et Euroopas leitakse olukorrale parem ja efektiivsem lahendus.
Euroopas vähenes oktoobris autode müük 15 protsenti, mistõttu teevad autoettevõtted hoolimata Kroesi avaldustest lobitööd ELilt 40 miljardi eurose (626 miljardit krooni) laenu saamiseks. Nii autotootjad kui ka -vahendajad avaldavad võimudele tugevat survet, soovides kas kollektiivset tegutsemist või päästerahastamist liikmesriikidesiseselt.
Seotud lood
Kaks päeva tegid USA autotööstuse kolm
suurt lobitööd Kongressis täiendava 25 miljardi dollarise (312 miljardi Eesti
kroonise) rahasüsti saamiseks riigilt, üritus aga nurjus.
Vajuva Detroiti autotootjate "suure
kolmiku" kohustused oma pankurite ja võlakirjaomanike ees on üle 100 mld dollari
ning Wall Street on hakanud endalt küsima, kui palju sellest õige ka tagasi
makstakse.
Nii Volvo kui Saab on Rootsis teada andnud
suurtest koondamiskavadest ja tootmisvõimsuste vähendamisest, sest nende
sõiduautode müük on kukkunud turu üldisest langusest kiiremini.
Norma esitas tööinspektsioonile taotluse
lõpetada töölepingud kollektiivselt 52 töötajaga järgmise
aasta alguses, teatas ettevõte börsile.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele