Eesti autotööstus sõitis vastu seina

"Tootmine jooksis täiskiirusel vastu seina ja praegu on väga kõvasti kokku tõmmatud," selgitas sisuliselt kõikidele Euroopas tuntud automarkidele lisavarustust tootva Meteci grupi juhatuse esimees Toomas Lepp, nimetades kurja juureks kunstlikult tekitatud defitsiiti.

Paar aastat tagasi kasvanud nõudlus viis suure laovaruni, et klient ootama ei peaks. Suveks, mil tööstus täistuuridel käis, polnud aga tellimustele enam lõppkliente. Metecit tabas kurb tõde novembris.

"Arvestame, et käive meie klientidelt väheneb 30-35 protsenti. See on kõige mustema stsenaariumi korral," kirjeldab Lepp Meteci autotööstusega seotud segmenti.

Suurel Keila ja Haapsalu tööandjal PKC Eesti ASil, mis veel aasta esimeses pooles oli kasumit, käivet ja töötajate arvu kasvatanud, on nüüd teine olukord. "Paistab, et Haapsalus peame detsembris kasutama osalist tööaega," sõnas muu hulgas veoautodele ja bussidele juhtmeköidiseid ning ühenduskaableid valmistava ettevõtte juhatuse esimees Jani Kiljala. "Ma ei saa öelda, et see juhtub, ja ma ei saa öelda, et seda ei juhtu," vastas ta küsimusele koondamiste kohta. Mitu protsenti on tootmine vähenenud, Kiljala ei kommenteerinud.

Aasta tagasi juhuse tõttu autotööstusest pea täielikult irdunud PreDe ASi juht Armand Andres Pajuste on õnnelik. "Hea, et meil ei ole selles sektoris palju vaja toimetata," ütles Pajuste.

"Kes on tugevalt autotööstusega seotud, neil läheb kindlasti raskeks. Olen selles veendunud. Meil on see maht aga nii väike, et kui see ka väheneb poole võrra, siis on see mõni protsent käibest," lausus Tartu suurtootja Hanza Tarkoni juhatuse liige Villu Ehrlich.

Kuigi võiks arvata, et Eesti allhankijad tervitavad avasüli riikide rahasüste hinge vaakuvatele autotööstustele, pole see üldsegi nii.

Kui üldine meelestatus toetuste suhtes on ettevaatlik, siis näiteks Lepp on isegi nende vastu. "Pigem näeksin meile suuremat šanssi, kui toetusi ei tuleks," sõnas ta lootuses, et kriis väiksemad tegijad turult välja sööb.