Ega need tänased väga suurena näivad probleemid majanduses ju tegelikult ikka nii kohutavad pole, ütles Eesti Panga nõukogu liige Enn Listra.
"Isegi kunagine Suur Depressioon paistab täna suhteliselt väikese jonksuna USA eelmise sajandi majanduskasvu graafikul. Tol ajal näis kriis muidugi hiiglasliku probleemina ja tehti nii mõnigi tobedavõitu majanduspoliitiline otsus," ütles Listra neljapäeval ilmuvale Äripäeva infolehele Finantsjuhtimine antud intervjuus.
Listra rääkis, et neoliberalistlikust majandusprogrammist loobumine – eriti nii väiksele majandusele nagu Eesti – tähendaks hukatuse poole tüürimist.
"Neoliberalismi majandusprogrammi põhiseisukohad on ju lihtsalt majanduslikult arukate tegutsemisviiside loetelu. See on ka põhjus, miks isegi oma viimase aja retoorikas suhteliselt sotsialistlikud Ladina-Ameerika riigijuhid pole tegelikult paljudest neoliberalistlikest majandusmõtetest loobunud ja jätkavad nende järgimist, samal ajal seda ilmavaadet muidugi kõigest väest manades ja kirudes," kommenteeris Listra finants- ja majanduskriisi ajal esile kerkinud jutte vabaturufundamentalismi surmast.
Tema sõnul pole puhast vabaturufundamentalismi maailmas kunagi rakendatud. "Ka Eestis, kui lähemalt vaadelda, on ju senini väga suur osa sisemajanduse kogutoodangust ümber jaotatud mitte turumehhanismile, vaid tsentraalsele otsustamisele tuginevalt," kinnitas Listra.
Majanduskasvu tekitavad tema sõnul lõppkokkuvõttes vaid kaks vahendit: konkurentsipõhise, ettevõtlust soosiva stabiilse keskkonna loomine ja elanike haridustaseme tõstmine. Praegu majanduse elavdamiseks ohtralt kasutatav intressimäärade langetamine ja rahapakkumise suurendamine on Listra kinnitusel äärmiselt olulised vahendid järskude majanduskõikumiste silumiseks, kuid pikaajalisi ning tõeliselt suuri ülesandeid nendega lahendada ei saa.
"Leiutada tuleks meetod, mis paneks poliitikud mõtlema mitte ainult järgmistele-ülejärgmistele valimistele, vaid ka sellele, milline on SKP siis, kui poliitikuteks saavad nende lapsed," lisas ta.
Professor Enn Listra on Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna dekaani ameti kõrval ka Eesti Panga nõukogu liige.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:37
Wandoo Finance leidis kiire laenuäri kasvu valemi Ladina-Ameerikast
Lätis peakontorit omav finantstehnoloogia ettevõte Wandoo Finance näeb oma suurimat kasvupotentsiaali Ladina-Ameerikas. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Iveta Bruvele sõnul on Peruus saavutatud veidi enam kui aastaga laenutaotluste maht, mis läheneb Poola turule, kus ettevõte on tegutsenud kümme aastat. Samal ajal tugevdab Wandoo Finance kohalolekut Baltikumi kapitaliturgudel ning otsib uusi kasvuvõimalusi väljaspool traditsioonilist tarbijalaenuäri.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele