Näiteks Saksamaa sisemajanduse kogutoodangus olid teenuste ja tootmise kogumaht 1960. aastal ligikaudu võrdne; praegu on nende vahekord 3:1 teenuste kasuks.
Kunagise juhtiva büroomasinate tootja IBMi kogutuludes on vaid kümne aasta jooksul (1995-2005) teenuste osakaal tõusnud 28 protsendilt 55 protsendile. Teiseks: teenuste pakkumine "kolib" internetti. Internet on paljudele juba kujunenud esmaseks kontakti otsimise ja suhtlemise keskkonnaks. Vähe sellest, asutuse või ettevõtte veebilehestiku kvaliteet on tema nähtavuse ja renomee - aga seetõttu ka klientuuri - kujundamise oluline vahend.
Kuna internet ei tunne riigipiire, siis avanevad ettevõtetel interneti kaudu suurepärased võimalused oma teenuste ekspordiks.
Kolmandaks: tooted ja teenused kohandatakse iga üksiku kliendi vajaduste järgi. Sisuliselt osaleb klient temale vajaliku toote või teenuse loomisel (rahvusvahelises kõnepruugis nt mõisted co-creation, mass customization jne). Tarbijaga individuaalse suhtlemise majandusliku efektiivsuse tagamiseks on kasutusele võetud terve rida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) lahendusi.
Neljandaks: mingit ühishuvi omavad ettevõtted ja üksikisikud moodustavad horisontaalseid koostöövõrgustikke.
Eriti efektiivsed on koostöövõrgustikud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, kel ühekaupa ei jätku vahendeid ja kompetentsi uuringute tellimiseks ja suuremahuliseks arendustegevuseks. Koostöövõrgustikes õpitakse üksteise kogemustest ning kujuneb välja tööjaotus (koostöövõrgustikke tähistavad mõisted, nagu communities of practice, thematic networks jne) ning nende tegevus toimub IKT vahendite toel.
Viiendaks: kasutusele võetakse uusi ärimudeleid. Näiteks selle asemel, et soetada kalleid tarkvarapakette, kasutatakse järjest enam vaba- ja jaosvara või ostetakse teenused sisse nii, et ettevõtte tasub nende eest vastavalt teenuse kasutuse tegelikule mahule.
Ülaltoodust lähtuvalt on arusaadav, miks IKT-lahenduste kasutuselevõtmist ning töötajate e-oskusi peetakse konkurentsivõime ja majanduskasvu olulisteks eeldusteks.
Et majandusliku edu üheks oluliseks eelduseks on konkurentidest positiivses mõttes eristumine, siis on tulevikusuundumusi arvestav oma tegevuse ümbermõtestamine ja sellest lähtuv innovatsioon eriti vajalik praeguse majandusliku surutise perioodil. Ehk nagu ütleb tuntud maksiim: kes ees, see mees.
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.