- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,69%65 563,47
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,55
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,69%65 563,47
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Viissada endist normakat nuumab end Käo najal
Jüri Käo juhitavale NG Investeeringutele on
erastamisaegadest jäänud ligi pool tuhat väikeosanikku, kes kasseerivad tänu
edukatele juhtidele igal aastal kopsakat omanikutulu.
Aastal 2007 - 265 000 krooni, 2006 - 265 000 krooni, 2005 - 166 000 krooni, 2004 - 100 000 krooni. See on dividenditulu, mis on viimaste aastate jooksul turgutanud vaid ühe NG Investeeringute pisiosaniku tengelpunga.
Nimetatud dividendide aluseks olev 0,22protsendiline osalus on üks suuremaid väikeosanike seas, sarnases suurusjärgus sai möödunud aastail omanikutulu veel poolsada inimest. Kõik nad on endised Norma kontoritöötajad: raamatupidajad, insenerid, tehnoloogid, kontrollerid.
"Käsi südamel, (Norma aktsiatesse - toim) investeeritud summa mitmekordistumine on minu jaoks kingitus. Iga kord, kui tuleb dividendiülekanne, on mul siiralt hea meel," tunnistab üks väikeomanikest, ASi Metaprint nõukogu liige Rein Kruuse. "Olen raha kasutanud elamiseks, natuke firmasse pannud."
Kopsakat omanikutulu on nautinud ka endine Norma stantsimisosakonna juhataja asetäitja, praegune pensionär Jaan Aljaste. "Dividende on meile makstud igal aastal - sellepärast see aktsia nii väärtuslik ongi," tõdeb ta.
Aastate jooksul saadud dividendide eest on Aljaste vahetanud oma auto veidi värskema vastu, remontinud korteri, toetanud lapsi.
Väärt aktsiate omanikuks said Kruuse ja Aljaste 1994. aasta sügisel, mil rahvaettevõte Norma muudeti ümber aktsiaseltsiks ning kõigile Norma töötajatele anti võimalus aktsiate märkimiseks.
Esmased vahendid selleks saadi ettevõtte kasumist, mis jagati töötajate vahel välja palga ja tööstaaži alusel. Lisaks sai kasutada oma sääste ja pangalaenu.
Ajad olid siis vabariigis keerulised. Valitsusjuht Mart Laar oli välja tulnud kampaaniaga "Plats puhtaks", Venemaa turg, kus paraku asus ka Norma suurim klient AVTOVAZ, ähvardas alt kukkuda.
Kruuse otsustas Norma aktsiate alla panna kõik oma pere säästud, enam kui 60 000 krooni. "Toetusin toona oma tugevale usule, et Käo ja (Enn- toim) Kunila veavad Vene suuna välja," sõnab tollal Norma ekspordijuhi ametit pidanud Kruuse. "Nad olid väga kõvad juhid."
Oma hõlma alla sai Käo tiim väikeinvestorid Norma erastamise päevil, mil tollased direktorid otsustasid ettevõtte aktsiate omandamiseks moodustada töötajatest koosneva Norma Liikmete ASi.
"NG Investeeringud on Eesti kõige edukam holding-firma, kus on läbi aegade suudetud päris palju õigeid otsuseid vastu võtta ja õigel ajal investeeringutest väljuda," tõstab Swedbanki aktsiaturgude osakonna juht Lauri Lind NG Investeeringuid teiste sarnaste firmadega võrreldes esile.
Hetkel kuum
Ning tõepoolest, Norma müügist teenitud rahadega sisenes NG Investeeringud edukalt kaubandusse, suurendades oma osalust Tallinna Kaubamajas ning ostes peatselt ka viinavabriku Liviko. Järgnevad võit Eesti Raudtee erastamisel, Selveri-keti loomine, Sikupilli keskuse müük ning Eesti Raudtee riigile tagasimüük.
Dividendide väljamaksmine on toimunud igal aastal nagu kellavärk ning summad on aastatega vaid kasvanud, olgu ettevõte kasumis või mitte.
Ühegi Äripäeva küsitletud väikeinvestori sõnul ei ole juhtkond avaldanud survet nende väljapuksimiseks ettevõtte omanikeringist. "Ma arvan, et nad on seda proovinud küll ja mitte ühe korra, kuid see ei pruugigi välja tulla," arvab aga Lind. NG Investeeringute juhatuse assistendi poolt tuleb aga vaid lakooniline vastus: "Sellist küsimust ei saagi tõstatada. Pole vahet, kas oled suur või väike osanik."
"Raha ei tunne eetikat, küll aga inimesed. Vastasel juhul mina sellest aru ei saa," jääb väikeinvestor Kruuse hetkeks nõutuks. "Kui teed ebaeetilisi ja -ausaid otsuseid, läheb see inimestele hinge. See tekitab palju vaenlasi. Et olla edukas, peab olema eetiline."
Kunagi aktsiaid märkinud ligi tuhandest Norma töötajast on praeguseks osanikeringi alles jäänud vaid pooled.
Osakute ost-müük on toimunud ainult siseringis. Sellele, et kunagisi Norma aktsiaid oleks väljapoole müüdud, Äripäev kinnitust ei saanud. "NG Investeeringute osakute ostul-müügil kehtib teistele osanikele eelisostuõigus," kõlab taas kord NG Investeeringute napisõnaline vastus.
Viimase kolme aasta jooksul on NG Investeeringute osadega tehtud kõigest 26 tehingut. Väikeinvestorid on rahul.
Seotud lood
Ettevõtja Jüri Käo sõnul päästavad Eesti
majanduse ettevõtjad, abiks oleks ka valitsuse mitte nii optimistlik, vaid
realistlikum tegutsemine.
Ettevõtja Jüri Käo sõnul jäävad
majanduslanguses ellu need, kes teevad karmid, kuid tema sõnul vajalikud otsused
kiiresti ära.
Ettevõtja Jüri Käo arvas täna Äripäeva
ümarlauavestluses, et on paras aeg kõrgepalgaliste firmajuhtide vahetamiseks.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele