Kallas: Eesti võiks kaaluda reservide kasutamist

„Selleks need (reservid – toim.) ju omal ajal kogutud said,“ ütles Kallas täna pressilõunal ajakirjanikega.

Veel suuremaks kokkuhoiuks oleks vaja juba mõne terve valdkonna „outsource’imist“ ehk hakata teenust sisse ostma. Näiteks meditsiini alal, ütles Kallas.

Eelarve defitsiidi suurendamist Kallas õigeks ei pea. „Laenuleib ja laastutuli, need kaua ei kesta,“ ütles ta, ehkki möönis, et eriti praeguses majanduskonjunktuuris on defitsiidi lausnullis hoidmine keeruline.

Seda ohtu Kallas aga ei näe, et eelarvedefitsiidi kriteeriumist võiks Eesti jaoks saada uus komistuskivi eurole üleminekul. Eelarvedefitsiit on kontrollitav, „see on valitsuse teha“, ütles Kallas.

Kallase sõnul on Eesti jaoks praegu väga oluline pingutada, et saada ühisraha euro. Enda allkirjaga viiekroonised muudavad Kallase küll nostalgiliseks, kuid eriti praeguses finants- ja majanduskriisis oleks Eesti seis palju kindlam, kui me oleksime euroala liikmed. Seda on Kallase sõnul mõistetud ka Taanis ja Rootsis.

Euro tulekuni jääb Eesti kroon Kallase hinnangul püsima. „Ma ei näe ühtegi nõrka kohta,“ ütles Kallas, süsteem on lihtne ja kindel. Ja krooni devalveerimisest ei ole mitte kellelgi võita mitte midagi, ütles ta. Niisamuti ei näe ta põhjust, miks Eesti peaks IMFilt raha-abi küsima.

Samas möönis Kallas, et Läti olukord on keeruline ning sellele ei saa loota, et välisinvestorid tingimata kolmel Balti riigil vahet teeksid.

Jälgi nädalavahetusel aripaev.ee-d! Kajastame mõtteid reformierakonna majanduskonverentsilt Restart.