IT-ärimehe Jaan Pillesaare hinnangul tuleks
riigi reservmiljardid kindlasti koju tuua, toetamaks Eesti oma
pangandussektorit.
"Kui vaadata, teised riigid maailmas teevad, siis üldjuhul toetatakse oma riigi pangandussektorit, mitte võõra riigi oma. Samas kui Eesti riik toetab täna võõra riigi pangandust," vastas Pillesaar aripaev.ee päevaküsimusele "Kas reservmiljardid tuleks koju tuua?".
"Äripäeva eilses juhtkirjas on arusaamise viga sees -- justkui oleks Eestis tegutsevatesse Rootsi pankadesse reservide toomine suurem risk kui täna, kus sõltumatud varahaldurid on reservid mööda Euroopat laiali jagatud," lisas Pillesaar, "täna tagab likviidsuse rootsi keskpank, seega sisuliselt on see Rootsi riigi risk täiesti võrreldav selle riskiga, mis on täna hajutatult Euroopas. Samas toetaks reservide toomine Eestisse meie majandust -- raha ei läheks Rootsi, vaid jääks Eesti majanduspiiresse."
Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi hinnangul on reservide kojutoomine pigem pankade huvides. "Idee on selles, et raha oleks Eesti pankades ja teeniks intressi siin," sõnas Veskimägi, "see on pankade huvi, kuna nad on täna nii raskes seisus. Arvan, et reservide kojutoomine on ajutine lahendus ja puhas pankade huvi."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim
Kallase hinnangul on Eesti valitsus riigieelarve kärpimise võimalused ammendanud
ja võiks kaaluda reservide käiku laskmist.
ASi Tavid nõukogu esimees Alar Tamming
ütles aripaev.ee päevaküsimusele vastates, et majanduskriis Eestis pole veel
alanudki.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.