- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Norra saadab raketi virmalisi uurima
Põhjapooluse lähedal lendavate lennukite
raadiosides esineb vahel tundidepikkuseid katkestusi ja GPS asukohamäärangutesse
tekivad saja meetrini küündivad vead. Nende nähete eest peetakse vastutavaks ka
virmalisi põhjustavat Päikeselt pärit laetud osakeste voogu, mis ühes Maa
magnetväljaga pooluste kohal koondudes just seal suurimat mõju avaldab.
Sidehäired ja navigatsioonivead esinevad samal ajal võimsamate virmalisemängudega, seetõttu pole kahtlust nähtuste seotuses, kirjutas fyysika.ee. Küll on puudu täpsest põhjuslike seoste mehhanismide tundmisest, mis lubaks raadiohäireid tulevikus vähemasti ette ennustada, aga ehk neid hoopis vältida ja leida GPS näitudele õiged parandid.
Niisuguste eesmärkide nimel saadab Oslo ülikooli professor Jøran Moen vahemikus 28. novembrist 7. detsembrini Svalbardi saarestikust lendu uurimisraketi.
Üheksa meetri pikkune mõõteseadmetega varustatud rakett tõuseb 350 kilomeetri kõrgusele; Barentsi meres lõppev lend kestab vaid kümmekond minutit. Selle aja jooksul registreeritakse muu hulgas laetud osakeste kontsentratsioon rekordilise ruumilise lahutusvõimega vaid mõni meeter, kui varasemate mõõtmiste täpsus jääb saja meetri suurusjärku.
Stardi ajastusel on mõõtmistulemustele suur mõju - virmaliste kiire muutlikkus teeb keeruliseks nende tabamise ettemääratud lennutrajektooril. Sobiva hetke ennustamiseks kasutatakse päikesetuule aktiivsust mõõtvalt NASA satelliidilt ja maapealsetelt radaritelt saadavat teavet. Poolteise nädala jooksul suletakse iga päev neljaks tunniks lennuliiklus raketi trajektoori ümbruses ja selle aja sees tulebki leida sobiv stardihetk.
Seotud lood
Päikesesüsteemi kõige võimsamad virmalised
ei ole kaugeltki mitte Maal ega ka mitte Jupiteril. Tõsi, palja silmaga pole
neid siiski võimalik vaadelda. Selle ülesvõtte tegi NASA Cassini kosmosesond
infrapunakaameraga Saturni põhjapoolusest 2006. aastal.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele