Konkurentsiadvokaadi Risto Rüütli sõnul
tunneb majandussurutise ära sellest, et ettevõtted hauvad rohkem kartelliplaane
ja sõlmivad tavalisest usinamalt keelatud ärikokkuleppeid.
"Üks majandussurutise tunnuseid on see, et kartellid on kergemad tekkima. Ettevõtted tahavad oma positsiooni kas seaduslikult või vähem seaduslikult kindlustada," rääkis Glikman Partners vandeadvokaat Risto Rüütel tänasel konkurentsiameti konverentsil.
"Minu soovitus konkurentsiametile on teha rohkem teavitustööd, selgitada, mis on keelatud ja mis on lubatud," lisas Rüütel. Advokaadi sõnul võiks konkurentsiamet panna näiteid keelatud kokkuleRisto Rüütelpetest ja neile järgnevaist karistusist üles ka oma veebilehele.
"Sageli on konkurentsiameti koduleht ainus koht, kust ettevõtted infot saavad. Ehkki saab pöörduda ka advokaadi poole, tullakse advokaadi juurde tihtilugu alles siis kui alanud on tulekahju, oleks vaja aga tulekahju ära hoida," märkis Rüütel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Üks moodus saada konkurentsieelist on konkurendi peale kaevata, kuna siis (kui ettevõte on konkurentsiameti hambus - toim) pole aega enam oma põhitegevusega tegelda," rääkis advokaat.
Rüütli juurde on tulnud ettevõtjaid, kes soovivad konkurentsiametile kaebust esitada. Advokaat manitseb neid oma soove hoolikalt kaaluma, sest kui konkurentsiamet menetlusega ka alustab, on ettevõtjad uurimise lõppemise ajaks tõenäoliselt ise juba unustanud, millest neil tüli tekkis.
Samas on konkurentsiameti otsus kaalukas tõend kohtus, kui üks ettevõte teiselt tsiviilkahju peaks sisse nõudma.
Seotud lood
Konkurentsiameti järelevalveosakonna
juhataja Juhan Põldroos ütles tänasel konkurentsiameti konverentsil, et pooled
neile saabuvad rikkumise vihjed on alusetud.
Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik
ütles, et finantsisti pilgu läbi peaks Eesti Energia elektrivõrgu renoveerimise
asemel hoopis võlakirjad lunastama.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.