Vene rubla devalveerimise või kursi vabaks
laskmise võimalus Premia Tallinna Külmhoone juhatuse liikme Kuldar Leisi sõnul
ettevõttele esialgu veel suuremat häda kaela ei too.
„Ostuvõime väheneb, aga toiduained on ikkagi viimane kaup, millest loobuda saab. Enne satuvad löögi alla muud asjad nagu riidekaup ja lõbustused,“ arvas Leis ning lisas, et üldiselt on jäätisemüügil nii kui nii talvel halb aeg ja kui sellele lisandub veel ostujõu vähenemine, siis mingi mõju on sellel küll.
Väga negatiivselt Leis aga meelestatud ei ole, ning leiab, et mis puudutab Eesti ja Venemaa vahelist kaubandust, siis sellele võimalik devalveerimine suurt ei mõjuta, kuna kauplemine käib eurodes. „Mis puudutab Venemaa siseriiklikku olukorda, siis eks see paraja segaduse tekitab,“ möönis külmhoone juht.
Teisalt nentis Leis, et ilmselt on tavatarbija aru saanud, et maailmamajanduses on rasked ajad ning nüüd jõuavad need reaalselt ka Venemaal kätte. Leisi sõnul toimetavad nemad peamiselt Peterburis ning seal asjad nii kehvad ei ole. „Olen kuulnud, et Moskvas pidid lausa suuremad toidupoed olema osaliselt kaubast tühjad. Kõik on kõigile võlgu ja pangad hoiavad raha kinni,“ rääkis juht ning lisas, et paljud tarnijad on võlgade tõttu loobunud kettidele kaupa müümast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Devalveerimise ootuses äri ajamise lõpetamist Leisil plaanis ei ole. „Eks neid raputusi on ikka olnud,“ ütles ta ning rääkis, et neil on Venemaal tehas, mis toodab Venemaa siseturule kohalikust toorainest. Kui oleks eksport-import, siis oleks keerulisem, lisas ta.
Venemaa keskpanga juht Sergei Ignatjev tunnistas esmakordselt rubla devalveerimise vajadust, edastas uudisteagentuur RIA Novosti.
Seotud lood
Venemaa keskpank lasi eile rublal
vajuda läbi kevadest alates kaitstud taseme 30,40 rubla valuutakorvi suhtes,
millest 55 protsenti moodustab dollar ja 45 protsenti euro.
Venemaa keskpanga juht Sergei
Ignatjev tunnistas esmakordselt rubla devalveerimise vajadust, edastas
uudisteagentuur RIA Novosti.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.