Ettevõtjate nõukoda tegi ettepaneku tuua
Eesti riigireservid välismaalt koju. Äripäev tervitab diskussiooni tekkimist sel
teemal ning loodab, et pärast põhjalikku kaalumist leiab valitsus parima
võimaluse majanduse elavdamiseks.
Me ei julge veel praegu öelda, et toome Eesti raha koju. Ettevõtjate mõttekäik on küll loogiline: teeme riigipoolse likviidsussüsti jäässeläinud pankadesse ajal, kus sularaha on hinnas ja meie riigi reservid seisavad teiste riikide võlakirjades. See elavdab laenuturgu ja mõjub energiajoogina tervele majandusele.
Üheks ettevõtjate argumendiks on ka see, et kohalikes kommertspankades teeniksid meie riigireservid isegi tähtajaliste hoiustena suuremat intressi kui välisriikide võlakirjades hoituna.
Ettepanekule on aga kaks tõsist vastuargumenti. Esimene: väheneks riskide hajutatus. Riigi reservide paigutamisel lähtutakse reeglitest, millest tähtsaimad on - selles järjekorras - finantsvahendite väärtuse säilimine, kõrge likviidsus ning tulu teenimine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teiseks on võrrandis praegu liiga palju muutujaid. Pankade likviidsus pole vorstimasin, et paned hakkliha (raha) sisse ja vorstid (laenud) tulevad välja.
Täpsemalt loe homsest Äripäevast!
Autor: 1706-aripaev
Seotud lood
Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim
Kallase hinnangul on Eesti valitsus riigieelarve kärpimise võimalused ammendanud
ja võiks kaaluda reservide käiku laskmist.
Eesti ettevõtjatest koosnev Targa Eesti
Mõttekoda tegi Reformierakonnale ettepaneku paigutada välismaal paiknevad Eesti
riigi reservid Eestis asuvatesse kommertspankadesse.
Scandagra Eesti AS-i viljaäri juhi Marge Pähkli ja teraviljaostujuhi Urbo Viliberti sõnul kõigub nisu hind praegu kitsas vahemikus ning suuremaid hinnahüppeid ei nähta. Võrreldes eelmise saatega on nisu päevahind langenud ligikaudu 4–5 eurot tonni kohta ning turu peamine fookus on jätkuvalt ilmastikul.