SEB fondijuhi Vahur Madissoni hinnangul on
nende pensionifondid viimase aasta jooksul kukkunud, kuna pank on jäänud truuks
põhimõttele, et pikaajaliselt on aktsiainvesteeringud tasuvamad kui
võlakirjainvesteeringud.
"Kuna pensionifondide klientide investeerimishorisont on pikaajaline, siis viimase 3-4 aasta jooksul pensionifondidesse tehtud paigutustega hetkeseisuga miinuses olemine ei ole meie meelest veel iseenesest põhjus ümber lükkamaks arusaama, et aktsiainvesteeringud on kõige mõistlikum viis ostujõu reaalväärtuse kasvatamiseks,“ sõnas Madisson, lisades, et aktsiaturud liiguvad tsükliliselt, kuid tsüklid on oma avaldumisvormides erinevad. Seekordse languse põhjustajaks on ülisuurte finantsvõimenduste küllastumispunktini jõudmine ja sellel järgnev majanduse puhastumine laenukoormuste alanemise kaudu.
„Langused aktsiaturgudel ja muudel riskantsete varade turgudel viimase pooleteise aasta jooksul tõepoolest üsna enneolematud isegi viimase saja aasta kontekstis,“ kommenteeris Maidsson, „kuid jällegi ajalugu teise pilguga vaadates, siis sellised arengud pakuvad väga häid investeerimisvõimalusi külma närviga, likviidsetele ja pikaajalistele investoritele, kes jõuavad ära oodata tsükli uue faasi.“
Seotud lood
Swedbanki strateegi Pertti Rahneli sõnul on
reaalne, et II samba fondiinvesteeringud suudavad paarikümne aasta lõikes
elukallidusega sammu pidada, kuna maailma aktsiaturgude ajaloos on ette tulnud
väga vähe pikki perioode, kus aktsiad on võlakirjadele tootluses alla
jäänud.
Valisid SEB Progressiivse, ERGO Tuleviku
või ükskõik millise Hansa kolmest pensionifondist? Vahet pole! Sinu
pensionipõlveks kogutud rahahunnik on väiksem sellest, mida sa oled aastate
jooksul fondi sisse maksnud.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.