- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,28%7 709,49
- DOW 30−0,04%53 545,44
- Nasdaq −0,51%26 406,65
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,76
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,28%7 709,49
- DOW 30−0,04%53 545,44
- Nasdaq −0,51%26 406,65
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,76
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pensionikoguja rahapada lekib
Kui viimase kuue aasta jooksul on tulevased pensionärid maksnud teise pensionsamba fondidesse kokku 12,5 miljardit krooni, siis praegu on pensionifondides neil aktsiaid ja võlakirju alles vaid 11 miljardi krooni eest. Ülemaailmne finantskriis on 1,5 miljardit krooni meie taskust kiiresti välja tõmmanud.
Viimasel paaril aastal pensionifondiga liitunud on eranditult oma investeeringuga vee alla ehk miinusesse vajunud. Populaarsemad fondid, nagu Hansa K2 ja K3 ning SEB Progressiivne, on kahju teeninud ka neile, kes liitusid fondiga juba kuus ja pool aastat tagasi. Nimetatud popimatesse fondidesse on oma raha paigutanud 78 protsenti pensionisamba klientidest, kelle koguarv küündib üle 551 000.
"Praegu, kus globaalne majandus on selgelt koomale tõmbumas, on loogiline, et riskantsemad ja kõikuvamad varaklassid, mille pikaajaline oodatav tootlus on kõrgem, on kannatanud enam kui madalama riskiga varaklassid," põhjendas Swedbanki strateeg Pertti Rahnel Hansa pensionifondide eranditult negatiivseid tootlusi.
Viimastel aastatel tootluse poolest teise samba üheks lipulaevaks peetud SEB Progressiivne pensionifond on kiiresti muutunud üheks suurimaks kahjumitootjaks. "Võib arvata, et SEB Progressiivse pensionifondi viimase aasta suhteliselt suure äralangemise põhjus on meie jäämine truuks põhimõttele, et pikaajaliselt on aktsiainvesteeringud igal juhul tasuvamad kui võlakirjainvesteeringud," märkis SEB fondijuht Vahur Madisson. Aktsiaturgude tsüklilised arengud pakuvad väga häid investeerimisvõimalusi külma närviga, likviidsetele ja pikaajalistele investoritele, kes jõuavad ära oodata tsükli uue faasi, lisas Madisson.
Ka Sampo pensionifondid pole viimase aja finantsturgudel toimunud räsinast pääsenud. "Lühemas ajahorisondis on pilt tõesti nukker - reaalsed kahjumid ulatuvad pea neljandikuni portfellidest. Lohutuseks viimastes voorudes liitujatele võib öelda, et nende praeguse rahapaigutuse suurus võrrelduna sinna tulevikus koguneva rahahulgaga on veel väga väike," teatas Danske Capitali tegevdirektor Silja Saar.
"Kogumispensioni periood - kuus aastat - on Eestis olnud liiga lühike, et teha põhjapanevaid otsuseid fondide suhtelise edukuse osas," sõnas ERGO teise samba pensionifondide haldur Siim Valner.
LHV Varahalduse juht Mihkel Oja soovitas panustada just aktsiafondidesse. "Kui ratsionaalsetest argumentidest hoolimata aktsiaturgude kõikumised liigselt stressi tekitavad, tasub muidugi konservatiivsem strateegia valida," märkis Oja.
Kas aga 20-30 aasta lõikes suudavad teise samba fondid üldse elukallidusega sammu pidada?
"See on kindlasti reaalne. Kui ajahorisont on paarkümmend aastat nagu suuremal osal meie pensioniklientidest, võib olla suhteliselt rahulik," arvas Rahnel. Sama kinnitas ka Oja.
Saar aga ei tõtanud veksleid välja andma: "Tuleviku kohta kindlas kõneviisis rääkimine on liigne julgus. Parim, mida me teha saame, on vaadata ajalukku ja nentida, et varade, sh aktsiate ja võlakirjade, tootlused on pikema ajahorisondi lõikes positiivsed."
Kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide kliendid on enese närvide huvides loobunud investeeringu tootluse jälgimisest ja ootavad paremaid aegu.
Hetkel kuum
"Esiotsa ei koti mind, mis seal fondis toimub. Kolme-nelja aasta pärast vaatan. Kui olen raha kaotanud, eks siis sülitan ja elan edasi," nentis näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak, kes on valinud konservatiivse pensionifondi. "Nii loll ma küll ei ole, et III sambasse investeeriksin. Mul on hea isu ja milleks pean rootslasi nuumama, ostan parem endale ja perele süüa selle raha eest," lisas näitleja.
Reformierakondlasest riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi on liitunud nii II kui ka III samba agressiivsete pensionifondidega, ent tootlusi ta enam vaatama ei kipu. "Õnnetuseks hakkasin vahetult enne langust sammaste käekäigule pilku peale viskama. Nüüd olen tuju säästmiseks seda vältinud," märkis Ligi. Paari aasta pärast hakkavad aga tootlused jälle üles ronima, uskus ta. "Mõtlen, kas tänavu jätkan III sambasse investeerimist, aga olemasolevad paigutused hakkavad hiljemalt paari aasta pärast uuesti tõusma," arvas Ligi.
Kohe esimeses voorus agressiivse II samba fondiga liitunud Eesti Ehituse tegevjuht Jaano Vink jälgib tootlusi vähe ja kaootiliselt, kuna võtab seda kui pikemat paigutust. "Sellest, kas kõnealune investeering ikka ära tasub, plaanin teada saada siis, kui pensionile lähen," teatas mees ja lisas, et raha kogumist alustades arvestanud ajutiste tagasilöökidega.
Laskesuusataja Eveli Saue enda pensionisamba pärast ei muretse, kuna pensioniiga on veel väga kaugel. "Ma ikka loodan, et tootlus läheb paremaks. Ma ei kogu raha järgmiseks paariks aastaks, vaid vajan seda 40 aasta pärast," sõnas Saue, kelle jaoks oli II sambaga liitumine kohustuslik ning kes on valinud lisaks ka III samba agressiivse fondi.
Seotud lood
Tänavu oktoobrikuu jooksul said kõik
soovijad taas kohustuslikku pensionifondi vahetada või fondiga liituda. Kasvult
edukaimad olid fondivalitsejate heitluses ERGO pensionifondid, kus
klientide arv tõusis mullusega võrreldes 11 protsenti ehk 2 074 inimese
võrra.
Swedbanki strateegi Pertti Rahneli sõnul on
reaalne, et II samba fondiinvesteeringud suudavad paarikümne aasta lõikes
elukallidusega sammu pidada, kuna maailma aktsiaturgude ajaloos on ette tulnud
väga vähe pikki perioode, kus aktsiad on võlakirjadele tootluses alla
jäänud.
SEB fondijuhi Vahur Madissoni hinnangul on
nende pensionifondid viimase aasta jooksul kukkunud, kuna pank on jäänud truuks
põhimõttele, et pikaajaliselt on aktsiainvesteeringud tasuvamad kui
võlakirjainvesteeringud.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele