Rahanappus sunnib kodutalu müüma

Kaks aastat tagasi said Kaja vanemad Saaremaal valmis uue maja ja kolisid sinna. Siis ütleski isa sisekujundajast tütrele, et võtku ta talu oma kätte ja tehku korda! Tegemist on Kaja lapsepõlvekoduga, mille tema pottsepast isa 1960ndatel oma kätega ema kunagise kodutalu maadele ehitas. Kaja võttis lisaks oma eelmise kodu müügist saadud rahale pangast miljoni laenu, lootes sissetulekute peatsele kasvule. Samuti oli plaan, et talu teenib majutusasutusena osa kulusid tasa.

Töö lausa lendas Kaja käes ja tulemust kroonis 2007. aasta kauneima maakodu tiitel. Seda vaid aastase renoveerimistöö järel! Ehitustööd ei kulgenud siiski päris sujuvalt. Kaja meenutab jaaniööd kaks aastat tagasi, kui tal pooleliolevas majas paduvihma all jäi üle ainult ahastusega vaadata, kuidas vihm sisse ladistab. "Palkasin ehitusfirma, kes poole töö pealt koos ettemakstud rahaga jalga laskis," selgitab Kaja, miks maja oli osaliselt katuseta. Kuid naine näeb õnnetust lõpuks positiivses võtmes: vihmast rikutud põrandad lihvis Kaja üle ja väidab, et tulemus sai parem, kui enne oligi.

Samuti tegi esimene palgatud ehitusfirma maja fassaadi valesti, mistõttu tuli see lasta ümber teha. Nii et kokkuvõttes läks ehitus kõvasti kallimaks, kui algselt plaanitud, ja Kaja pidi laenu lisaks võtma. Tagantjärele tark olles võib küsida: ehk oleks talu võinud renoveerida ka aeglasemalt ja odavamalt? "Kiirus on lihtsalt minu stiil," vastab Kaja. "Kas oleks odavamalt saanud - see kõik on suhteline. Tegin seda maja endale, hinnaalandust ei teinud milleski."

Lõpuks prahvatas Kaja oma sünnipäeval 28. augustil kõik kogunenud mured ja pinged endast välja. "Vanemad olid väga osavõtlikud ega süüdistanud mind. See oli mulle parim sünnipäevakink," on Kaja õnnelik. Ka ta ise tundis pärast müügiotsuse tegemist ja oma abituse tunnistamist, nagu oleks raske koorem õlgadelt langenud. "See oli metsik kergendustunne," ohkab Kaja. "Ja minu lapsepõlvemälestused jäävad ju mulle alles."

Oma vanematelt sai Kaja küll nõusoleku maja müügiks, kuid mitte lastelt. "Nemad pole sellega veel leppinud. Loodavad, et juhtub mingi ime ja olukord laheneb," on Kaja nõutu. Ta pakkus 19aastasele pojale Einarile, kelle unistus on õppida filmi kusagil välismaa kõrgkoolis, et talu müügist saadud rahast osa annab poisile filmiõpinguteks USAs. "Ta vaatas mulle seepeale põlgliku näoga otsa ja ütles, et ei taha," ohkab Kaja. "See talu oli ju talle mõeldud, tahtsin selle Einari nimele kirjutada."

Kui saaks talu soovitud summa eest müüdud, saaks kõik võlad ära maksta. Igapäevaseks eluks vajaliku teenimisega saab Kaja hakkama. Siiski on viimaste aastate ebaõnnestumistest tekkinud mingi jõuetustunne. "Ma elasin ju kümme aastat tagasi kümme aastat Rootsis, tütar Adele on seal sündinud," räägib Kaja. "Tütar ütleski nüüd, et ema, läheme kodumaale tagasi!" Kaja tahab siiski, et tüdruk siin keskkooli ära lõpetaks. Sinna on veel kolm aastat aega. Eks siis paista, mis saab edasi. "Raskel ajal ei tohi rapsima hakata," teab Kaja. "Tuleb hoopis seisma jääda, aeg maha võtta, järele mõelda ja prioriteedid paika panna. Ka silmad inimsuhete osas lahti teha, kes su kõrvale jäävad ja kes põgenevad."

Fotod erakogu, Meeli Küttim