- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,58
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Superkiirendi jääb kaheksaks kuuks seisma
Kuu aega tagasi suures osakeste põrkuris
(LHC) tekkinud rikke põhjuste analüüsi põhjal võib öelda, et maailma suurim
teadusaparaat ei käivitu mitte enne tuleva aasta mai lõppu, juuni algust.
Šveitsis Genfi lähedal asuva Euroopa tuumauuringute keskuse CERNi teatel vajab 27-kilomeetrise kiirendikompleksi üks osa põhjalikku ülevaatust, sest 19. septembril lekkis elektririkke tagajärjel tunnelisse kuus tonni vedelat heeliumi.
Möödunud nädala lõpus avaldatud avarii uurimise eelraporti andmeil vajab väljavahetust 29 magnetit kokku neist kümnest tuhandest, mis kiirenditunnelis osakestevoolu kontrollivad. Kuid see ei pruugi veel olla kõik. Võimalik, et kontrollida ja asendada tuleb veelgi suurem arv magneteid, lisaks tuleb tulevaste õnnetuste vältimiseks teha kiirendi tehnilises lahenduses muudatusi.
“See oli tõsine intsident,” ütles CERNi esindaja James Gillies ajakirjale Nature. CERN kinnitab, et remonditöödeks jagub ressursse. Kahjustada sai 24 pöördemagnetit ja viis kvadropolmagnetit, varuks on olemas 30 35 tonni kaaluvat pöördemagnetit, lisaks ka piisav kogus kvadropolmagneteid, ütles Gillies.
Asendusmagnetite testimine on juba maa-aluses tunnelis käimas, kuid remonditööd kestavad kogu talveperioodi, mil tuumauuringute keskus elektri säästmiseks nagunii suuremahulisi eksperimente ette ei võta. Kui varuosi ja tööjõukulu mitte arvesse võtta, läheb seekordne avarii maksma 100 000 Šveitsi franki, ehk veidi üle miljoni Eesti krooni.
LHC magnetites tekitab ülitugevaid magnetvälju peaaegu ilma takistuseta liikuv elektrivool. Selleks, et tagada magnetite häireteta töö, ümbritseb neid vedel heelium, mis on jahutatud – 271 kraadini C.
Avariiraporti järgi tõusis kahte magnetit ühendavate juhtmete temperatuur liiga kõrgeks, mille tulemusena muutus juhe takistiks ning 8,7 kiloamprine elektrivool purustas ümbritseva vaakumtoru.
Selle tagajärjel lekkis suurem kogus heeliumi, kui kontrollklapid suutsid kinni pidada. Millisekundite jooksul aurustas heelium ligi meetrise augu kahe magneti ühendusse, ütles USAs Fermi laborites töötava kiirendi juures töötav füüsik Jim Strait, kes on töötanud äsjase õnnetuse uurimise juures konsultandina.
Vedel heelium voolas augu kaudu välja vaakumiga täidetud isolatsiooniruumi, mis pidi termosena hoidma magneteid külmana. Sekundite jooksul tekkis masinas nii suur rõhk, et see paiskas magnetid terastugedelt maha.
Strait väidab, et ventiilid, mis peaks heeliumilekke ära hoidma, olid kavandatud valearvestusega.
“Lekkinud heeliumi hulk oli suurem kui need ventiilid olid kavandatud kinni pidama,” ütles ta. “Seda võib nimetada projekteerimisveaks.”
Gilles nõustub, et nende mudelitega, mille põhjal arvutati lekkiva heeliumi hulki, oli kindlasti midagi lahti, kuid tema sõnul on raske ette näha kõiki võimalikke stsenaariume. “See masin on ise enda katsemudel,” lisas ta.
Hetkel kuum
CERN kavatseb nüüd lisada kontrollventiile ning projekteerida diagnostikameetodeid, mis saaks sellistele õnnetustele juba enne nende toimumist jälile.
Strait peab kava käivitada kiirendi uuesti mais-juunis liiga ambitsioonikaks, kuid ta usub CERNi juures töötavasse meeskonda. “Mulle näib see üsna keeruline, kuid ma ei välistaks, et nad sellega hakkama saavad,” ütles ta.
Seotud lood
10. septembril Šveitsi ja Prantsusmaa
piiril avatud suur osakeste kiirendi (LHC) on saanud esimese tõsisema
tagasilöögi.
Täna Šveitsi ja Prantsusmaa piiril
käivitunud suur hadronite põrkur (LHC) tekitab endiselt ka Eesti meedias
küsimusi, ega kiirendis tekkivad osakesed ei too endaga kaasa
maailmalõppu.
Täna lülitati Šveitsi ja Prantsusmaa piiril
sisse maailma suurim osakestekiirendi - suur hadronite põrkur (LHC). Ajakiri
Nature toob välja mõned arvud, mis võimaldavad aru saada, millega täpsemalt
tegu.
Magnetitevahelise ühenduse rikke tõttu
eelmise nädala lõpul suletud suur osakeste põrkur LHC ei käivitu uuesti ilmselt
enne 2009. aasta kevadet.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
- ST
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
- ST
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele