Moskva taktikepi all päästetakse oligarhe

1990. aastate erastamisel määrasid oligarhid ostutingimused, sest riik oli nõrk. Nüüd eraldas riik 87 miljardit dollarit oma 560 miljardi dollari suurustest reservidest päästeplaaniks, mis otsustab mõjukate ärimeeste saatuse, kirjutas The Financial Times.

Vene börsi kukkumise tõttu on kadunud üle 210 miljardi dollari oligarhide börsifirmade väärtusest. Paljud on sunnitud aktsiad müüma, et miljardeid dollareid laene maksta. Globaalses krediidikriisis ei suudeta refinantseerida 39 miljardit dollarit välislaene, keskpanga andmetel on järgmisel aastal vaja maksta 115,7 miljardi dollari eest laene.

„Kuidas valitsuse kontrollitud pangad likviidsust jagavad, sellest sõltub, kes kaotab, kes võidab,“ ütles Moskva investeerimispanga Renaissance Capital peastrateeg David Aserkoff.

Mõned riigi suuremad ärimehed on avaldanud juba soovi saada osa 50 miljardi dollari suurusest laenude refinantseerimisest, mille jagab välja riigi arengupank VEB. Abipakis on veel 36,5 mld dollarit laenu viie aasta jooksul suurimatele riigipankadele.

Maailma suurim gaasitootja Gazprom loodab VEBilt saada miljard dollarit laenu. Venemaa suurim naftatootja Lukoil vajab 2-5 miljardit dollarit investeeringuteks. Oleg Deripaska alumiiniumigigant UC Rusal teatas samuti abi palumisest, kuid ei täpsustanud detaile. Moskva suuruselt teine pank VTB teatas, et taotles VEBilt 2,3 mld dollarit, et tasuda selle aasta laene.

Kuid rahast ei piisa kõigile. VEB juhatuse esimees Vladimir Dmitrijev sõnas, et nad on juba läbi vaadanud 50 mld dollari väärtuses taotlusi.

Venemaa peamister Vladimir Putin teatas, et VEB rahastab vaid neid ettevõtteid, kes tegutsevad tõelises majanduses, kellel on strateegiline roll ja kes soovivad Venemaale investeerida.

Analüütikud ja ärimehed arvavad, et vaid heade sidemetega magnaadid saavad valituselt abi ja rahatusprotsess ei ole läbipaistev. Hoiatati ka, et jaemüüjad, ehitajad ka telekomid võivad rahast ilma jääda.