• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehe Eiki Nestori sõnul võib uues avaliku teenistuse seaduse eelnõus olla mitu n-ö miini, kuid kõige tundlikum koht on süsteemi üleminek vanalt uuele.
Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile uue avaliku teenistuse seaduse.
„Kõige tundlikum selle seaduseelnõu puhul ongi see, kuidas minna vanalt uuele üle. Õnneks tekib pehme üleminek ühelt süsteemilt teisele. Ühed inimesed võetakse tööle töölepingu alusel ja need, kes on avaliku teenistuse seaduse alusel tööl, neil on ka võimalus töölepinguga töötada, kuid neile jäävad vanad õigused ka püsima, seda ei muuda keegi,“ märkis Nestor ning lisas, et uues seaduseelnõus võib olla kokku 110 miini. „Ma pean eelnõu enne korralikult läbi lugema, kui pikemalt kommenteerin,“ märkis Nestor.
Uue eelnõuga kitsendatakse ametnike ringi, plaanitakse luuakse selge palgasüsteem, tagatakse kõigile võrdne ligipääs ametikohtadele ning kaotatakse põhjendamatud soodustused.
Kui uus seaduseelnõu läbi läheb, siis võivad ühes kontoris kõrvuti asuda tööle inimesed, kes töötavad vanadest hüvedest lähtuvalt, ning need, kellega tehakse tööleping ning kellele vanad hüved ei kehti. „Ühed käivad tööl ühtede hüvedega ja teised teistega. Ma arvan, et praktika paneb selle asja paika. Ka Saksamaal, kus nii tehti, seal olid paljud inimesed, näiteks nooremad avalikud teenistujad, kes olid varem ametisse nimetud ega käinud tööl töölepingu alusel, osa neist soovis ise oma lepinguid muuta,“ lausus Nestor, kelle sõnul on tööleping ikkagi palju paindlikum vorm, kui avaliku teenistuse seaduse järgi tööl käimine.
„Oluline on ka veel see, et riigi õiguses oleks kõik korras. Meil on täna häbiväärne ja loll olukord selle avalike teenistujate streigiga. Aastal 2001 me Raskiga ühe seaduseelnõu kirjutasime ja nüüd on Eesti seepärast halvas kirjas. Selle seaduseelnõuga koos tuleb ka see streigiõiguse asi üle vaadata,“ märkis Nestor.
Nestori sõnul on probleem selles, et meie seadus piirab streigiõigust sõltuvalt sellest, kus sa töötad. „Tegelikult on õige piirata streigiõiogust vastavalt sellele, mis tööd inimene teeb. Kui ta töötab politseis politseinikuna, siis streigiõigus lubab tal seda piirata, ka rahvusvaheline õigus ei näe selles halba. Kuid siis on oluline küsimus, kuidas töörahu tagada. Kuid kui inimene töötab pressiesindajana või mõnel muul lihtsalt tööl, siis seda õigust piirata ei tohi, meil on see koht veel korda tegemata. Kuid seda tuleb teha,“ märkis Nestor.

Seotud lood

Uudised
  • 13.10.08, 20:38
Gräzin: keegi ei salli bürokraate
Riigikogu liikme Igor Gräzini sõnul on ametnike arvu vähendamise ja hüvede kärpimise näol tegemist loomuliku vähenemisega, sest avaliku sektori töötajate arv on tema sõnul ülepaisutatud.
Uudised
  • 13.10.08, 15:06
Ametnikel kärbitakse lisatasusid
Uus avaliku teenistuse seaduse eelnõu kaotab hulga ametnike soodustusi, näiteks automaatsed lisatasud akadeemilise kraadi või võõrkeelteoskuse eest ning puhkusetoetuse.
Uudised
  • 13.10.08, 20:16
Laar: ATS-i initsiatiiviks oli viimane aeg
Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari sõnul oli uue avaliku teenistuse seaduse eelnõuga (ATS) väljatulekuks viimane aeg, kuna tegevusetus selles vallas on kestnud liiga kaua.
Uudised
  • 13.10.08, 16:41
10 000 ametnikukohta tahetakse kaotada
Uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu kohaselt väheneb ametnike arv seniselt 26 000 ametnikult 16 000-le.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 15:29
Põllumees ei osta enam toodet, vaid kindlustunnet
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele