- OMX Baltic−0,06%314,55
- OMX Riga0,5%948,72
- OMX Tallinn−0,26%2 144,84
- OMX Vilnius0,05%1 507,35
- S&P 5000,32%7 677,28
- DOW 300,3%53 577,4
- Nasdaq 0,66%26 151,3
- FTSE 1000,29%10 886,16
- Nikkei 2250,63%66 272,76
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,55
- OMX Baltic−0,06%314,55
- OMX Riga0,5%948,72
- OMX Tallinn−0,26%2 144,84
- OMX Vilnius0,05%1 507,35
- S&P 5000,32%7 677,28
- DOW 300,3%53 577,4
- Nasdaq 0,66%26 151,3
- FTSE 1000,29%10 886,16
- Nikkei 2250,63%66 272,76
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Esimene pealtkuulamiskindel arvutivõrk
Kolmapäeval katsetati Austrias Viinis kvantkrüpteeritud arvutivõrku, mis koosnes kuuest sõlmpunktist ja kaheksast ühenduslülist nende vahel. 41 partnerit 12 riigist hõlmanud projekti eesmärgiks on välja töötada reaalselt toimiv kvantkrüpteeritud võrgumudel kõrgete turvanõuetega arvutiühenduste tarbeks panganduses ja riigiasutustes, kirjutas fyysika.ee.
Mis teeb kvantkrüptitud ühenduse nii turvaliseks, et seda peetakse põhimõtteliselt pealtkuulamiskindlaks? Kui harilikud kasutuselolevad turvameetmed põhinevad mingil raskesti teostataval matemaatilisel operatsioonil, siis kvantkrüptimise olemus on vahetult füüsikaline, see kasutab loodusseadusi inimteadmiste piirilt.
Õigupoolest tuleb eristada krüpteerimist võtme jagamisest, mis on ehk tähtsamgi. Võtmeks nimetatakse bitijada, mida edastavad näiteks footonid optilises kaablis, antud juhul oli üheks ühenduslüliks hoopis laserikiir. Kvantmehaanika üks kummaline, kuid tõendatud järeldus on, et footonid võivad olla mitte ainult ühes oma kahest olekust, vaid ka mõlemas korraga. Alles mõõtmisel omandab niisugune footon kindla oleku.
Teisalt on võimalik luua seotud olekuis footonite paare. Seda tuleb mõista nii, et kahte footonit kirjeldab kõige paremini nende jaoks ühine suurus vaatamata sellele, kuivõrd nad meie taustsüsteemis ruumiliselt eraldatud on. Kui niisuguste paaride ühed osapooled saata üle optilise võrgu teise arvutisse, saab neid kasutada võtmena info krüpteerimiseks.
Kui ühes võrgusõlmes mõõta footonite olekud, saadakse juhuslik bitijada, kuid see mõõtmine määrab samas ära teise võrgusõlme footonite olekud. Nüüd võib seda võtit kasutada juba sõnumi kodeerimiseks, näiteks OTP-meetodil, kus iga infobiti kodeerib juhusliku võtme üks bitt. Nii on sõnum arusaadav ainult kahele osapoolele, kes valdavad võtit. OTP meetodit kasutatakse ka Viinis testitavas võrgus.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele