• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,08%10 420,85
  • Nikkei 225−0,88%69 174,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,74
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,08%10 420,85
  • Nikkei 225−0,88%69 174,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,74
Töötukassa nõukogu otsus jätta tõstmata töötuskindlustusmakse määra jätaks töötajate ja ettevõtjate taskusse tuleval aastal alles üle 0,5 miljardi krooni ning lööks kõikuma valitsussektori eelarve tasakaalu.
"Töötukassa nõukogu võttis häältega 4:1 vastu otsuse teha valitsusele ettepanek jätkata 2009. aastal praegu kehtivate maksemääradega," ütles töötukassa nõukogu esimees Harri Taliga pärast eilset nõukogu istungit. Tema sõnul näitab prognoos, et reserv on töötuskindlustushüvitiste maksmiseks täiesti piisav ja pole põhjust töötajate ja tööandjate maksukoormust tõsta.
"Nõukogu otsus on kantud liigsest optimismist. Praegu on tööpuudus läbi aegade madalaim, 4%. Alles aastal 2000 oli see üle 14%. Kindlustusmäärade viimine endisele tasemele annab töötajatele kindlustunde. Peame olema valmis tööpuuduse suurenemiseks," kordas peaminister Andrus Ansip varasemat mõttekäiku.
Valitsusele on töötukassa nõukogu otsus vastumeelt, sest järgmise aasta riigieelarve tuludesse on töötuskindlustusmakse tõusu summa 538 miljonit krooni juba sisse kirjutatud, et miinuse poole kreeni vajunud valitsussektori eelarvet tasakaalu sikutada.
Idee kutsus septembris esile ettevõtjate pahameele, kes nägid kavas maksutõusu, mis vaid lapiks valitsuse eelarveauke ja annaks tagasilöögi töötleva tööstuse ekspordile. Et raha võetakse tarbimisest välja, jahutaks samm majandust kunstlikult.
Valitsusel on seaduse järgi nüüd kaks võimalust: nõustuda töötukassa nõukogu seisukohaga, kehtestades pakutud maksemäär, või jätta kehtima praegused maksemäärad. Nii või teisiti oleks tulemus sama.
Taliga sõnul on valitsusel veel üks võimalus: pöörduda nõukogu poole soovitusega "küsimust uuesti arutada".
Rahandusminister Ivari Padar märkis, et kuigi seaduse järgi paneb määrad ette töötukassa nõukogu, ei ole ettepanek siduv. "Teiste sõnadega on valitsusele seadusega antud otsustuspädevus, mis võimaldab kehtestada ka erineva maksemäära," selgitas Padar.
Peaministri büroo teatas, et valitsus kaalub otsust tehes kõiki argumente ja töötuskindlustuse seaduse järgi kehtestab makse määra 1. detsembriks.
Kommentaar Tarmo Kriis
tööandjate keskliidu juht
Praeguseni oleme lähtunud sellest, et valitsus ei saa ise maksemäära kehtestada. Ta saab küll jätta nõukogu otsuse tähelepanuta, mis tähendab, et vanad maksemäärad jäävad kehtima.
Kui valitsus on otsustanud töötukassa nõukogu seisukohta üldse mitte arvestada, tekib küsimus, miks nõukogu siis üldse koos käib.
Kui valitsus otsustab sellist praktikat rakendada, siis see tähendab töötuskindlustussüsteemi aluspõhimõtete vastu minemist. See on juristide hinnata, kas valitsusel on pädevus seaduse mõttest mööda vaadata või mitte. See nõuab põhjalikku juriidilist analüüsi.

Seotud lood

Uudised
  • 23.02.09, 11:54
Töötuskindlustuse maksemäära tõus tekitab erimeelsusi
Töötukassa nõukogu jättis täna töötuskindlustuse maksemäära tõusu otsustamata, kuna prognooside kohaselt ei pruugi kavandatud maksumäär protsent töötajatelt ja 0,5 protsenti tööandjatelt piisav olla. Tööandjate Keskliit aga maksemäära tõstmist võimalikuks ei pea.
Uudised
  • 10.11.08, 17:03
EAKL ei toeta töötuskindlustusmakse suurendamist
Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhatus otsustas mitte toetada valitsuse soovi suurendada töötajate töötuskindlustusmakset ühe protsendini töötaja brutopalgast praeguse 0,6 protsendi asemel.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele