Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ELi suurriigid:kriisi ohjeldamiseks on vaja ühist poliitikat
Pariisis eile toimunud Euroopa Liidu
suurriikide liidrite ning Euroopa keskpanga ja Euroopa Komisjoni juhtide
kohtumisel tõdeti, et finantskriisi ohjeldamiseks on vaja ühist poliitikat, ent
ei jõutud kokkuleppele ühistes lahendustes, vahendas ERR.
Kohtumisel jõuti tõdemusele, et kuigi ELi riigid rakendavad pankade päästmiseks omi abinõusid, tuleb neid meetmeid teiste liikmesriikidega kooskõlastada.
Vaatlejad leiavad, et Pariisi kohtumine rõhutas ELi ühise poliitika väärtust, kuid pakkus vähe ühiseid lahendusi üleilmse finantskriisi ohjeldamiseks.
Enne kohtumist välja käidud mõte ELi ühiskassast toetust ei leidnud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Prantsusmaa president Nikolas Sarkozy tegi ettepaneku muuta eurotsooni riikide eelarve reegleid ning lubada riikidele kriisi ajal kuni 3protsendilist eelarvedefitsiiti ning kuni 60protsendilist riigivõlga SKPst. Eelarve reeglite paindlikumaks muutmist toetas ka Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso.
Samal ajal Pariisi kohtumisega kukkusid Saksamaal läbi kõnelused Hypo Real Estate panga osakute müümiseks ning Belgia ja Luksemburgi valitsused kaalusid kohaliku suurpanga Fortis täielikku riigistamist.
Euroopa peab näitama, et suudab USAle
sarnaselt reageerida üleilmse krediidikriisi lahendamisel, sõnas IMFi
(Rahvusvaheline valuutafond) juht Dominique Strauss-Kahn.
Prantsusmaa ja Saksamaa liidrid uuendasid
kutset Euroopa valitsustele, et homme tegeleda ühiselt finantskriisi
küsimustega. Liidrid ütlesid, et 15 eurotsooni riiki plaanivad kokku
leppida meetmetes, millega vastatakse kriisile.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.