Majanduse jahtumist aimas Pajula täpseimalt

"Suhtun prognoosimisse nagu igasse teisessegi loomingulisse töösse. Seda saab teha nii kaua, kui ühiskondlik tellimus selleks on. Mõned leiavad, et kulutused prognoosimisele on väheefektiivsed. Ise arvan, et ka kehv prognoos on parem kui prognoosi puudumine. Prognoosi õigsuse üle ei peaks otsustama tegeliku arengu alusel. Vähemalt sama tähtis on arengu võrdlemine prognoosiga, et selgitada, kuivõrd realiseerusid eeldused," sõnas Kuum.

Kuum lisas veel, et peab tähtsaks prognooside paljusust ja nn konsensusliku prognoosi väärtustamist. Prognooside kvaliteedi hindamisel on oluliseks kriteeriumiks, kas arengusuund on õigesti hinnatud, alles seejärel tasuks vaadata arvusid.

"Prognoosija pole mustlane, ta ei tea, mis juhtub, kuid ta võib teada, millisteks arenguteks on eeldused. Täpsuse (hälbe) mõõtmine on ikkagi mõnevõrra triviaalne (eriti siis, kui areng oli täiesti ebaloogiline ja kellegi prognoos läks pihta). Mulle meeldib prognooside regulaarne täpsustamine (kevadprognoos, sügisprognoos)," mainis Kuum.

Kolmandale kohale prognooside täpsuses tuli Hansabank Marketsi analüütik Maris Lauri. Lauri sõnas ise, et on vaadanud oma juuli prognoosi statistikaameti muudetud andmete valgusel üle ning üldjoontes on näha, et umbes 1 protsendine langus võib sel aastal tulla.

Ettevõtjad ja pangajuhid olid mullu veel vägagi optimistlikud tänavuse aasta majanduse suhtes, kuid praeguseks on see optimism kadunud.

Eesti Panga president Andres Lipstok ütles mullu, et Eesti majandusele on eelolevatel aastatel jõukohane keskmiselt 7-8 protsendini küündiv kasvutempo. "Samas võib majanduskasv paariks aastaks aeglustuda ka 5,5-6,5 protsendini. Selline tsüklilisus on vabale turumajandusele täiesti loomulik," lisas Lipstok.

Selle aasta alguse majanduskasvu kommenteerides lisas Lipstok aga, et see oli oodatust küll mõnevõrra madalam, kuid aasta lõikes peaks Eesti Panga majandusprognoos endiseks jääma.

Aprillis ennustas keskpank riigile 2008. aastaks 2% kasvu.