- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia tõstab elektrihinda
Hinnatõusu põhjuseks on seadusest tulenevate keskkonnatasumäärade tõus ja muude Eesti Energiast mitte sõltuvate põlevkivi kaevandamise ning elektritootmise sisendite nagu transpordi, lõhkeaine, kemikaalide jms kallinemine, teatas firma. Elektrihind muutub vastavalt konkurentsiametiga kokku lepitud hindade regulaarse indekseerimise metoodikale.
„Kui varem muutus hind üks kord kolmeaastase perioodi tagant, siis indekseerimise metoodika näeb ette hinna igaaastast regulaarset korrigeerimist,“ selgitas hinna ülevaatamise süsteemi muutumist Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik. „Kliendi jaoks hakkab hind küll sagedamini muutuma, kuid see võimaldab ära hoida väga järske ühekordseid hinnahüppeid,“ lisas Kaasik.
Põlevkivi kaevandamise ning elektrienergia tootmise hinna puhul rakendati indekseerimist sel aastal esmakordselt. Võrgutasude korral on samalaadset ettevõttest mitte sõltuvate kulude muutusi arvesse võtvat metoodikat kasutatud juba alates 2005. aastast.
Kaasiku sõnul katab 1. jaanuarist jõustuv põlevkivi ja elektrienergia hinnamuutus elektritootmise kulude kasvu osaliselt. Ainuüksi kasvavate keskkonnatasumäärade katteks kulub hinnatõusu järgselt 175 miljonit krooni, teine peamine kulude mõjutaja on põlevkivi lõhkeaine 107 miljoni krooni suurune hinnakasv. Hinnatõus ei too juurde täiendavaid rahalisi vahendeid Eesti Energia eesseisvate suuremahuliste investeerimisprojektide jaoks.
„Indekseerimise teel toimuv hinnamuutus on seotud vaid meist sõltumatute kuluartiklite kallinemisega ja lahedamaks meie enda tegevus hinnatõusu järgselt kindlasti ei muutu. Jätkuvalt peame kogu oma tootmisahelas leidma kokkuhoiukohti ning võimalusi tööprotsesse tõhusamaks muuta,“ rõhutas Kaasik.
Edaspidi hakkab elektrihinna komponentide regulaarne indekseerimine toimuma kaks korda aastas – jaanuariks vaadatakse üle elektrienergia hind ning märtsiks võrguteenuse hind. Hinnamuutus 2009. aasta märtsis saab olema praegusest hinnatõusust väiksem.
Pärast uue elektrihinna jõustumist 2009. aasta algusest jääb elektrihind Eestis endiselt üheks Euroopa Liidu madalamaks. Peale jääme ka lähinaabritega võrdluses – näiteks Lätis on kodukliendi elektrihinna põhitariif suletud turul 1,57 krooni kilovatt tunni eest, samal ajal kui Eestis saab see olema 1,44 krooni. Võrreldes kodumaist hinda Euroopa avatud elektrituru näitajatega on siinne elektrihind keskmiselt ligi kaks korda odavam.
Seotud lood
AS Narva Elektrijaamad valmistub suuremaks
töötajate koondamiseks, ent ettevõte ei avalikusta veel, kui paljusid inimesi
see puudutada võib.
Leiburi juhatuse esimees ja tegevdirektor
Ants Promann ütles aripaev.ee-le, et 1. jaanuarist kehtima hakkava vee ja
elektrihinna tõus avaldab Leiburile suurt mõju, kuid palju see toote hinda
tõstab, ei oska veel täna öelda.
Riigikogu liikme Mart Laari sõnul ei mõjuta
tulevased vee- ja elektrihinna tõusud euroga liitumist kuidagi positiivselt,
küll aga peab riik endiselt 2011. aastal euroraha kasutusele võtma.
Tallinna linnavalitsus kinnitas tänasel
istungil 2009. aasta 1. jaanuarist kehtima hakkava vee- ja
kanalisatsiooniteenuse tariifi, mis tõuseb uuest aastast 12,8%, teatas
Raepress.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele