Ettevõtjad ennustavad hinnaralli peatumist

Hinnatõusu ootas iga viies ettevõtja, mis on sarnane viimaste kuude näitajale.Ka tööstusharude lõikes pole olukord oluliselt muutunud. Kõige tõenäolisemaks peetakse hinnatõusu keemiatööstuses, teistes harudes oodatakse valdavalt hindade püsimist praegusel tasemel. Survet hindade alanemise suunas on jätkuvalt tunda ehitusmaterjalide tootmise ning puidutööstuses.

Augustis jätkus ekspordi- ja impordihindade aastase kasvutempo aeglustumine, vastavalt 3,8% ja 8,4%ni. Eelmise kuuga võrreldes olid ekspordihinnad keskmiselt 0,1% ja impordihinnad 0,5% madalamad.

Ekspordihindade aastakasvu aeglustumist mõjutas jätkuvalt enim puidu ja sellest tulenevalt ka puittoodete hindade langus. Impordihindade muutus on endiselt kõige rohkem mõjutatud nafta maailmaturuhinna arengutest, mis viimastel kuudel on oluliselt alanenud.

Metsamajanduses oli augustis palgi ekspordihind juba 14% madalam kui aasta tagasi, mis on tingitud nõudluse vähenemisest välisturgudel. Samas oli ka eelmise aasta võrdlusbaas väga kõrge, sest siis oli hinnatõus ligi kahekordne. Nõudluse kahanemine ja toormehindade langus on alandanud ka ekspordihindu puittoodete tootmises, mis on jõudnud peaaegu aastatagusele tasemele. Viimastel kuudel on stabiliseerunud toiduainete ekspordihinnad ja aastane kasvutempo langes augustis 8,5%ni. Samas jätkus ekspordihindade kasvutrend keemiatööstuses (kasv 22%), mis on mõjutatud nafta hinnatõusust (mõningase viitajaga). Metallitööstuses kiirenes samuti hindade aastane kasvutempo (16%ni), kuna nõudlus metallide osas on jätkuvalt suur.

Augustis olid naftasaaduste impordihinnad eelmisest kuust 4% madalamad ja aastane kasvutempo aeglustus 43%ni. Samal ajal jätkus metallide hinnatõusu kiirenemine, mis ulatus juba veerandini. Sesoonsus mõjutas endiselt põllumajandussaaduste sisseveohindade langust kuises võrdluses, kuid aastatagusest olid hinnad ikkagi viiendiku võrra kõrgemad. Puidu ja puittoodete impordihinnad kahanesid aastaga 4%.